Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Erastamist mõjutas ajakirjandus

    Vastab RASi Estonian Air peadirektor Toomas Peterson

    Erastamist kõrvalt vaadates ning selles ka ise osaledes sain mõned kogemused. Esiteks sai selgeks, et inimestel, kes Eestis tulevikus osalevad infrastruktuuride erastamisel, tuleb arvestada kindlasti seda, et nende vastu hakkavad rohkem huvi tundma kontrollorganid. Mulle tundub, et võib-olla on tegemist kellegi soodustamise või vastutöötamisega.
    Omapärane oli ka teadasaamine, et erastamisotsuse tegemine võib võtta aega viiest minutist kuni viie aastani. Mulle tundub, et otsuse langetamisel sai määravaks poliitika ja inimestevahelised sidemed.
    Kolmandaks sain kinnitust sellele, et Eestis pole veel välja töötatud tulevikku suunatud infrastruktuuri arengu kontseptsiooni, mistõttu otsuseid tehakse subjektiivsel tasandil.
    Neljandaks arvan, et väga suurt mõju avaldas erastamisele ka ajakirjandus. Kuna Eestis puudub baas infrastruktuuriettevõtete erastamiseks, oli määrav ajakirjanduse hoiak.
    Lõppkokkuvõttes annan au erastamisagentuuri nõukogu liikmetele, kes suutsid oma hõivatuse juures nelja-viie päevaga läbi töötada mahuka materjali ning kiire otsuse teha. Ma ei uskunud enne, et neil on nii suur töövõime. Samas loodan, et otsuse langetajad vastutavad oma otsusega firma tulevase käekäigu eest.
    Arvan, et tegu oli mõnevõrra alusetu kriitikaga. Esialgu SAS ilmselt tõesti kaalus sellist varianti, kuid loobus hiljem, kui selgus, et Estonian Airi puhul on tegemist reaalselt töötava lennukompaniiga. Eesti kasuks rääkis ka parem majanduslik keskkond ning Estonian Airi ärikultuur.
    Kuigi ma pole näinud ei SASi ega Maersk Airi äriplaani, arvan loetu põhjal, et SASi pakkumine oli Maersk Airi omast parem. Kuna Estonian Airi tuleks koheselt investeerida 80 kuni 100 miljonit krooni, oleks erastamisagentuuri nõukogul olnud mõistlikum teha otsus SASi kasuks.
    Alusetud olid minu arvates ka kartused, et SAS plaanis juhtkonna moodustada vaid rootslastest. Minu andmetel oleks juhtkond kokku pandud Rootsi- ja Eesti spetsialistidest. Arvestades, et lennufirmal on suhteliselt lühike ajalugu, tuleb juhtkonda kindlasti tugevdada välisspetsialistidega. Suurem osa personalist peaks olema ikkagi kohalikud spetsialistid.
    Minu arvates oleks SASi puhul liinide ühildamise võimalused tunduvalt paremad kui Maersk Airi puhul. SASi puhul on oluline ka see, et tehakse koostööd mitme suure lennufirmaga, nagu Lufthansa ja United Airlines.
    Arvestades sihtpunktide rohkust, oleks SASi puhul kindlasti parem võimalus suurendada transiitreisijate arvu ning kaubavedude mahtu.
    Kõikide majandusorganisatsioonide tähtsaim eesmärk on kasumi tootmine, mida on deklareerinud Estonian Airi kohta nii SAS kui Maersk Air.
    Oluline on see, et oleme jõudnud üle minna tekkepõhjuslikule raamatupidamisele ja kulud on kontrolli all. Kahjuks ei õnnestunud nii lühikese ajaga tulusid arvestatavalt suurendada. Kulusid me enam vähendada ei saa. Arvestades Eesti turu väikest mahtu ning madalat maksuvõimet, saaks tulusid suurendada transiitreisijate arvel. See oli üks erastamise tingimusi, et kaasataks strateegiline partner, kes teeks investeeringuid ning looks oma liini ja turundussüsteemi kaudu võimalusi transiitreisijate arvu suurendamiseks.
    Oluline, et oleme suutnud firma muuta kliendikesksemaks ning tõsta lendude ohutuse rahvusvahelistele normidele vastavaks. See on õnnestunud tänu sellele, et oleme investeerinud ligi 60 miljonit krooni uutesse lennukitesse.
    Palju on ära tehtud töökohtade arvu optimeerimisel. Olulised on ka allakirjutatud lepingud, mis aitavad välja vahetada maapealse teenindamise tehnika kaasaegsema vastu.
    Tegemata asjade hulka võib arvata selle, et pole tööle rakendatud kogu Eesti lennunduse koordinatsiooni. Siin tuleks teha koostööd rahvusliku lennukompanii, lennujaamade, lennuameti ja ka ministeeriumi tasemel.
    Meie häda on olnud, et alustasime rahalises defitsiidis ja riigifirmana. Seetõttu pole me saanud lennufirmade bilanssidele olulisi ja iseloomulikke pikaajalisi laene. Likviidsusprobleemide tõttu on finantskulud suured. Ole-me olnud sunnitud võtma kalleid laene, mille oleme lõpuks tasuda jõudnud.
    Kuna väga pikka aega oli Eesti riskifaktor suur, ei antud meile välislaene.
    Paljud Eestis juhtivatel kohtadel olevad inimesed lõid firma arenguks halva fooni, kaheldes kogu aeg, kas Eestil on ikka rahvuslikku lennukompaniid vaja, sest lennuliinid on võimalik katta ka konkurentide poolt. Selline otsus oleks tunduvalt pärssinud ka Tallinna lennujaama arengut.
    Siiani mainitud 112 miljoni krooni puhul on tegemist bilansilise võõrkapitaliga, mitte laenudega. Riigilt oleme saanud laenu kümme miljonit krooni, mis tuleb tagasi maksta käesoleva aasta lõpuks, ning 16 miljonit, mis on antud viieks aastaks. Meil on riigi ees kohustus sotsiaalmaksu näol, mis on ligi 14 miljonit krooni. Oleme võlgu ka Eesti Lennujaamadele kaheksa miljonit krooni. Meie koguvõlg riigi ees on ligi 30 miljonit krooni.
    See, kas riik saab raha tagasi, sõltub firma edasisest juhtimisest.
    Alusetu on ka väide, et lennufirma toodab hetkel nädalas miljon krooni kahjumit.
    Käesoleva aasta esimesed kaks kuud tootis firma küll nädalas miljon krooni kahjumit regulaarreisidel, kuid maapealne teenindus ja t?arterreisid olid kasumis.
    Aktsiate väärtus on arvestades tulevaste perioodide kasumit 80--100 miljonit krooni. Lisaks tuleks kolme-nelja aasta jooksul firmasse investeerida 150--200 miljonit krooni.
    Maersk peaks investeerima lennukiparki, mis tähendab, et tuleb üle minna süsteemile kaks suuremat ja kaks väiksemat lennukit. Palju raha tuleks investeerida ka arvuti- ja turundussüsteemidesse. Kolmandaks tuleb töötajaid koolitada.
    Tegin nimelise pakkumuse alguses koos Tallinna Panga ja Talinvestiga. Meil oli oma äriplaan ning see lõi eelduse, et tuleb leida strateegiline partner teise suure lennufirma näol. Mul olid läbirääkimised mitme lennufirmaga, kuid Talinvest ja Tallinna Pank pidasid õigeks teha lõplik pakkumine koos SASiga. Praegu, kõrvaltvaatajana, tervitan seda otsust.
    Senised süüdistused on tundunud küllalt alusetud. Konkreetne asi on hinnaalandusega piletite väljastamine. Eelmisel aastal saime taolistest piletitest tulu 1,7 miljonit krooni, kulud moodustasid ligi 1,5 miljonit krooni.
    Huvi äratab ka fakt, et majanduspolitsei uurimise all on ainult 1995. aasta. Vahel mõtlen selle üle, kas pole kriminaalasja algatamise taga keegi, kes osales erastamisel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Tippjuhtide koolitaja Jüri Ratasest: siin ei aita enam tantsusaated ka Hinnangud Eesti tuntud juhtidele
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Tänaseks on Jüri Ratas ennast lõplikult maha mänginud ja ei aita need tantsusaated tõenäoliselt ka, rääkis professor ja koolitaja Mare Pork uues raadiosaates „Äripäeva juhtimiskool“.
Oluline võit Ukrainale: vene väed suruti Lõmanist välja
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Ukraina saavutas täieliku kontrolli Vene vägede peatuspaiga üle Ida-Ukrainas asuvas Lõmani linnas, kirjutab Financial Times.
Raadiohommikus: rikas vastab, mis on rikkus
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.
Äripäeva raadio esmaspäevase hommikuprogrammi teemade hulka kuuluvad kohtusüsteem, bioplast ja Belgia turu eripärad, ent mööda ei minda ka Äriplaani konverentsist ja Rikaste TOPist.

Olulisemad lood

Venemaa teatas Ukraina oblastite annekteerimisest
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas Ukraina oblastite annekteerimise, kus okupatsioonivõimud olid varem korraldanud rahvusvaheliselt tunnustamata libareferendumid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.