• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Reklaamimine ühistranspordil väheneb

    Trammi- ja trollibussikoondise peadirektor Jüri Savitski rääkis, et ajal, mil linnavalitsus valmistas ette reklaamimaksu määrust, üritas trammi- ja trollibussikoondis esitada oma eelnõu maksu kehtestamise kohta, kuid see ei leidnud linnavalitsuses mingit vastukaja.
    «Kogu süsteem tuleks läbi vaadata ja ümber korraldada,» lausus Savitski. «Reklaamimaksu kehtestamine aasta alguses külvas ainult segadust ning peletas klienid eemale,» kinnitas ta.
    Tallinna trammi- ja trollibussikoondise trammipargi direktor Uno Heinvere ütles, et lepingu kohaselt peab klient katma trammi ülevärvimise kulu juhul, kui ta soovib katkestada lepingu enne tähtaega.
    Heinvere sõnutsi on praegu käigus üle kümne reklaamtrammi, millelt on ära võetud reklaamitava firma nimega kleebised, kuid mida pole suudetud uuesti üle vär-vida.
    Paraku ei saa koondis Heinvere sõnutsi nõuda lepingu katkestanud kliendilt sõidukite ülevärvimist, kuna lepingus pole märget, et linnavalitsus võib muuta reklaamimaksu määra lepingu kehtivuse ajal. «Seega võib reklaamimaksu kehtestamist aasta alguses tõlgendada lepingu rikkumisena linnavalitsuse poolt,» lausus Heinvere.
    «Linnavalitsusel on samal põhjusel raske maksu kätte saada firmadelt, kes keelduvad reklaamimaksu maksmisest,» märkis ta.
    Pärast reklaamimaksu kehtestamist on Heinvere sõnutsi paljud firmad hakanud oma reklaamtramme ümber kujundama või loobunud lepingust trammipargiga.
    «Kuna määruse kohaselt on maksustatav vaid reklaamtekst, firmatunnus ja toote pilt, siis kahandavad firmad selle osa trammil miinimumini ja kasutavad rohkem igasuguseid lilli, liblikaid ja tibusid, mis maksu alla ei kuulu,» rääkis Heinvere.
    Ta tõi näiteks firma Elcoteq reklaamtrammi, kus tähed ulatusid varem trammi põrandast katuseni. «Sellisel kujul end edasi reklaamides oleks firma pidanud trammi käigus hoidmise eest maksma ligi 12 000 krooni kuus,» märkis ta.
    Ühe reklaamtrammi maksumus firma jaoks on Heinvere ütlusel umbes 40 000 krooni, kuna firmal tuleb katta ise nii trammi värvimise kui disaini kulud. Lisaks tuleb maksta reklaamimaksu linnale, mis on aasta algusest 150 krooni ruutmeetri eest.
    Alkoholi- ja tubakareklaami puhul on maksumäär kolmekordne.
    Trammi- ja trollibussikoondise trollipargi direktor Pärt Põldemaa kinnitas, et tänavu pole trollipark sõlminud ühtegi lepingut reklaamtrolli värvimiseks. Pärast reklaamimaksu kehtestamist ütles Põldemaa sõnutsi lepingu trollipargiga üles kolm firmat.
    «Kohvisordi Löfbergs Lila reklaamtroll oli juba peaaegu valmis, kui klient teatas, et nende eelarve seda käigus hoida ikkagi ei võimalda,» ütles Põldemaa.
    Ta lisas, et välismaa firmad eelistavad paigutada oma reklaami trammile. «Troll on nende jaoks üsna müstiline nähtus ja peale reklaamihinna tõusu on huvi veelgi vähenenud,» sõnas ta.
    Jüri Savitski ütles, et kõige valusamini mõjuski reklaamimaks välisfirmade esindustele Eestis, kes ei saa muuta omavoliliselt reklaamtrammi disaini. Samas on välisfirmade reklaamieelarve määratud enne reklaamimaksu kehtestamist, mistõttu on raske leida katet ootamatutele lisakuludele, lisas Savitski.
    Savitski sõnul loodab trammi- ja trollibussikoondis saada sel aastal reklaamitulusid siiski 6 mln kr, samapalju kui mullu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Ülevaade Eesti kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmadest
Riikliku programmi Startup Estonia andmebaasis oli septembri teises pooles 35 kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmat. Suurimat käivet ja enim tööjõumakse maksab neist ettevõte, mis arendab tehisintellekti tarkvara preemiumklassi ärikinnisvarale. Sealjuures lisandus mullu tabelisse viis ja tänavu on lisandunud vaid üks uus firma.
Riikliku programmi Startup Estonia andmebaasis oli septembri teises pooles 35 kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmat. Suurimat käivet ja enim tööjõumakse maksab neist ettevõte, mis arendab tehisintellekti tarkvara preemiumklassi ärikinnisvarale. Sealjuures lisandus mullu tabelisse viis ja tänavu on lisandunud vaid üks uus firma.
Raplamaa ettevõtja müüs elutöö: see oli lihtsalt vältimatu samm
Elutööna üles ehitatud ettevõtte müümine võib olla nii tehniliselt kui ka emotsionaalselt keeruline, kuid on ettevõtte arenguks lausa vältimatu, ütles Tõnu Rahula, kes müüs tänavu oma põllumajandusettevõtte Raikküla Farmeri, mida oli vedanud mitukümmend aastat.
Elutööna üles ehitatud ettevõtte müümine võib olla nii tehniliselt kui ka emotsionaalselt keeruline, kuid on ettevõtte arenguks lausa vältimatu, ütles Tõnu Rahula, kes müüs tänavu oma põllumajandusettevõtte Raikküla Farmeri, mida oli vedanud mitukümmend aastat.