• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 07.06.96, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Venemaa valitsus võttis keskpangalt raha

Itar-TASSi teatel kirjutas president alla seadusele, mille kohaselt peab keskpank 10. juuniks osa oma 1994. a kasumist valitsusele üle kandma. Keskpanga juhatuse aseesimees Sergei Aleksa?enko nimetas selle summa ülekannet võrdväärseks uue raha emiteerimisega, mistõttu tema arvates võib sellel olla destabiliseeriv mõju.
Rahandusminister Vladimir Panskov nõustus, et see samm on samaväärne uue raha trükkimisega, mis aga tema meelest ei avalda Venemaa majandusele erilist mõju.
Raha ülekandmise seadus võeti riigiduumas vastu kolmapäeval kolmandal lugemisel ning selle poolt olid nii kommunistid kui valitsusparteide esindajad.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Rahapuuduses vaevlev valitsus tahab kulutada 1,1 triljonit rubla sõjatehnoloogia ja relvade ostmisele ning teadusuuringute investeerimisele. Ülejäänud 3,9 triljonit rubla läheb põhiliselt õpetajatele palkade maksmiseks ning kaugpõhja riigisektori töölistele garanteeritud puhkusetasuks.
Keskpanga juhatuse aseesimees Sergei Aleksa?enko ütles duumas enne seaduse hääletuselepanekut, et keskpank võib anda kasumi ülekande kohtusse, kuna see on vastuolus keskpanga seadusega. Ühtlasi tuletas ta meelde, et 1994. a täiendavalt emiteeritud kolm triljonit rubla põhjustas oktoobris musta teisipäeva, mil rubla kaotas päevaga enam kui viiendiku oma väärtusest.
«Seda raha tegelikult ei eksisteeri. Kogu see viis triljonit rubla on tühi emissioon, kuna sellel puudub igasugune kate.»
Valitsuse rahaseis on viimasel ajal muutunud pingeliseks, kuna eelarvesse laekub kavandatust tunduvalt vähem makse -- esimeses kvartalis oli puudujääk 30%.
Boriss Jeltsin, kes tahab 16. juuni valimistel saada taas presidendiks, on jaganud valimiskampaania ajal lubadusi triljonite rublade väärtuses ning valitsus on juba ära kulutanud tema käsutuses olnud raha lubatud palgavõla tasumiseks. Ehkki Jeltsini abid kinnitavad, et nüüdseks on palgavõlg tasutud, väitis rahandusminister Jevgeni Jassin kolmapäeval, et palgavõlg oli aprilli lõpus 24 triljonit rubla ehk 17% rohkem kui jaanuaris. REUTER-ÄP

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele