Itar-TASSi teatel kirjutas president alla seadusele, mille kohaselt peab keskpank 10. juuniks osa oma 1994. a kasumist valitsusele üle kandma. Keskpanga juhatuse aseesimees Sergei Aleksa?enko nimetas selle summa ülekannet võrdväärseks uue raha emiteerimisega, mistõttu tema arvates võib sellel olla destabiliseeriv mõju.

Rahandusminister Vladimir Panskov nõustus, et see samm on samaväärne uue raha trükkimisega, mis aga tema meelest ei avalda Venemaa majandusele erilist mõju.

Raha ülekandmise seadus võeti riigiduumas vastu kolmapäeval kolmandal lugemisel ning selle poolt olid nii kommunistid kui valitsusparteide esindajad.

Rahapuuduses vaevlev valitsus tahab kulutada 1,1 triljonit rubla sõjatehnoloogia ja relvade ostmisele ning teadusuuringute investeerimisele. Ülejäänud 3,9 triljonit rubla läheb põhiliselt õpetajatele palkade maksmiseks ning kaugpõhja riigisektori töölistele garanteeritud puhkusetasuks.

Keskpanga juhatuse aseesimees Sergei Aleksa?enko ütles duumas enne seaduse hääletuselepanekut, et keskpank võib anda kasumi ülekande kohtusse, kuna see on vastuolus keskpanga seadusega. Ühtlasi tuletas ta meelde, et 1994. a täiendavalt emiteeritud kolm triljonit rubla põhjustas oktoobris musta teisipäeva, mil rubla kaotas päevaga enam kui viiendiku oma väärtusest.

«Seda raha tegelikult ei eksisteeri. Kogu see viis triljonit rubla on tühi emissioon, kuna sellel puudub igasugune kate.»

Valitsuse rahaseis on viimasel ajal muutunud pingeliseks, kuna eelarvesse laekub kavandatust tunduvalt vähem makse -- esimeses kvartalis oli puudujääk 30%.

Boriss Jeltsin, kes tahab 16. juuni valimistel saada taas presidendiks, on jaganud valimiskampaania ajal lubadusi triljonite rublade väärtuses ning valitsus on juba ära kulutanud tema käsutuses olnud raha lubatud palgavõla tasumiseks. Ehkki Jeltsini abid kinnitavad, et nüüdseks on palgavõlg tasutud, väitis rahandusminister Jevgeni Jassin kolmapäeval, et palgavõlg oli aprilli lõpus 24 triljonit rubla ehk 17% rohkem kui jaanuaris. REUTER-ÄP