12. juuni 1996
Jaga lugu:

Lühiuudised

Riigikogu võttis eile vastu seaduse, millega sätestatakse riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise kord.

Seaduse poolt oli 55 riigikogu liiget, vastu üks ja erapooletuks jäi kolm liiget.

Seaduse ülesanne on sätestada riigi poolt aktsiaseltside, osaühingute, usaldusühingute, mittetulundusühingute ja sihtasutuste asutamise ja neis aktsionäri, osaniku või liikmena osalemise alused ja kord.

Riigi osalemisel äriühingus peab valitsus seaduse kohaselt määrama riigile kuuluvate aktsiate või osa valitsejaks ühe ministeeriumi.

Teistes eraõiguslikes juriidilistes isikutes teostab liikmeõigusi üks ministeeriumidest või maavalitsustest.

Äriühingu asutamisel ja aktsionäride üldkoosolekul või osanike koosolekul esindab eelnõu kohaselt riiki aktsiaid või osa valitsevat ministeeriumi juhtiv minister.

Riigi osalusega äriühingu asutamisel ja tegutseva äriühingu aktsiate või osade omandamise korral ei või riigi osalus olla alla kümnendiku aktsia- või osakapitalist.

Riigile strateegiliselt tähtsate äriühingute nimekirja peab eelnõu kohaselt kinnitama ja selles muudatusi tegema valitsuse ettepanekul riigikogu. BNS

Tallinna farmaatsiatehase aktsia hind tõuseb stabiilselt. Eilne aktsia hinnamuutus oli 2,6 krooni, millega Tallinna farmaatsiatehase aktsia hind tõusis 28 kroonini.

Farmaatsiatehase aktsia vastu valitseb väärtpaberiturul suur ostuhuvi ja käive suureneb pidevalt.

ICI Trusti väärtpaberimaakler Sven Kunsing ütles BNSile, et üks ettevõtte põhiinvestor, Magnum Group, on huvitatud aktsiate tagasiostmisest. Kunsingu hinnangul võib see tähendada, et ettevõttel on plaanis suurel määral dividende välja maksta. Pärast dividendide väljamaksmist muutub aktsia jälle mittelikviidseks, ütles Kunsing. ÄP

Tallinna farmaatsiatehas loodab tänavu müüa Venemaale kaupu 12 miljoni USA dollari eest, ütles ettevõtte peadirektor Priit Kivi.

Kivi sõnul on tegemist perspektiiviga selleks aastaks, milles ei saa lõplikult kindel olla. Lepingute olemasolu firmadega ei tähenda alati veel, et Vene firmad täidavad neid, selgitas ta.

Kivi lisas, et farmaatsiatehase suurim probleem on Venemaa poolt Eesti kaupade suhtes kehtestatud kõrged tollitariifid. BNS

Eradetektiiviibüroos SIA korraldatud läbiotsimisel ilmnenud asjaolude väljaselgitamiseks moodustatud riigikogu erikomisjoni esimees Vootele Hansen tunnistas eile, et riigikogu liiget Edgar Savisaart võib pidada ebaseadusliku jälitustegevuse organisaatoriks ning et tema suunamisel koostöös olnud inimesi võib tinglikult ka organiseeritud grupiks pidada.

16. juunil peaks eelduste kohaselt lõpule jõudma ka kaitsepolitsei eeluurimine (rööbiti lindiskandaaliga on menetluses kuus SIAga seotud kriminaalasja). Vootele Hansen avaldas kindlat veendumust, et Edgar Savisaare vastu algatatakse kriminaalasi süüdistatuna ebaseadusliku jälitustegevuse organiseerimises. Seda vaatamata sellele, et riigikogu komisjonil ei õnnestunud kindlaks teha, kes konkreetselt poliitiliste kõneluste salajase lindistamisega tegeles -- Savisaar, tema abi ja elukaaslane Vilja Laanaru või keegi kolmas.

Erikomisjoni aseesimees Rein Kask sõnas, et nn lindiskandaali üheks peapõhjuseks võib nimetada riigi politsei ja erafirmade infostruktuuride tihedat omavahelist läbipõimumist, mille vältimiseks on tarvis seadusandlust täpsustada ja täiendada. ÄP

Eesti kirjutab rahvusvahelise valuutafondi (IMF) majanduspoliitika memorandumile alla reedel või esmaspäeval, ütles IMFi esindaja Eestis Basil Zavoico.

Zavoico sõnul on memorandumi põhiseisukohad jäänud enam-vähem samaks, võrreldes varasematega. «Samas on Eesti majandus muutunud küpsemaks ja seega on ka memorandumi sisu küpsem,» märkis ta.

Zavoico ütles, et memorandum rõhutab majanduspoliitika jätkumist, mis on juba Eestis olnud edukas. Memorandum keskendub avaliku sektori defitsiidile, mis IMFi hinnangul kasvab tänavu nelja protsendini sisemaisest kogutoodangust.

Zavoico sõnul oli IMFi memorandumile allakirjutamisega venitamine tingitud tehnilistest probleemidest, mitte poliitilistest küsimustest. BNS

Tallinna väärtpaberibörsi juhatus arutab järgmise nädala neljapäeval ERA Panga ja Cresco Väärtpaberite taotlust saada börsi liikmeks, ütles börsi projektijuht Helo Meigas.

ERA Panga kapitaliturgude osakonna juhataja Raul Seppa ütles esmaspäeval, et ERA Pank on juba Tallinna väärtpaberibörsi aktsionär. ERA Panga maakler sooritas atesteerimiseksami neljapäeval, lisas ta.

Kui pank saab börsi liikmeks ja tehnilised küsimused on lahendatud, hakkab pank börsil tehinguid sooritama, kinnitas Seppa. BNS

Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) kasvas mullu püsivhindades statistikaameti esialgsete arvutuste kohaselt 2,9 protsenti.

SKT jooksvates hindades oli möödunud aastal 41,5 miljardit ja püsihindades 22,1 miljardit krooni.

Eesti majanduse läinud aasta põhisaavutuseks tuleb statistikaameti hinnangul pidada esmakordset toodangu kasvu töötlevas töösuses pärast pikka langust.

Kasvu tingis tekstiili, rõivaste, paberi, elektroonikakomponentide ja mööbli tootmise ning puidu töötlemise suurenemine. Kõige suurem oli kasv kalanduses, mille põhjustasid head püügitingimused.

Põllumajanduses, jahinduses ja metsamajanduses kokku täheldas statistikaamet toodangu vähenemist 1,8 protsenti. Selle põhjustas eelkõige põllumajandustoodangu vähenemine, mille tasandas metsamajandustoodangu kasv. BNS

Hoiupanga mai kasum oli 2,94 miljonit krooni ning panga aruandeperioodi kasum jõudis kuu lõpuks 18,29 miljoni kroonini.

Hoiupanga bilanss kasvas mais 75,4 miljoni krooni ehk 2,6 protsendi võrra, jõudes sellega mai lõpuks 2,9591 miljardi kroonini.

Kohustuste poolel kasvasid panga teatel kõige kiiremini võlgnevused krediidiasutustele -- need suurenesid 64,3 miljoni krooni ehk 36,2 protsendi võrra.

Mais müüs Hoiupank Swedfundile 24 miljoni krooni eest seitsmeaastase tähtajaga allutatud võlakohustusi, mille kogusumma on mai lõpu seisuga 39 miljonit krooni.

Hoiused pangas vähenesid mais 5,3 miljoni krooni ehk 0,2 protsendi võrra ning olid mai lõpuks 2,23 miljardit krooni. Selle põhjustas sotsiaalameti kontode jäägi vähenemine 192,7 miljoni krooni võrra. BNS

Eesti Maapank otsib koostöövõimalusi teiste kommertspankadega ja strateegiliste investoritega eesmärgiga suurendada aktsiakapitali.

Maapanga tegevdirektor Ants Leemets ütles eile, et pangal on läbirääkimised kolme panga ning kahe võimaliku investoriga ühes või teises staadiumis.

«Kindel on see, et tahame jätkata iseseisvalt, sama kindel on see, et meil on vajadus suurendada aktsiakapitali, sestap käsitleme igat teist panka kui võimalikku investorit,» ütles Leemets. BNS

Eile kaubeldi Tallinna väärtpaberibörsil enim Hansapanga aktsiatega. Registreeritud kümne tehingu käigus vahetas omanikku 46 000 aktsiat kogukäibega 4,2 miljonit krooni. Hansapanga aktsia hind oli eile börsil kaubeldud väärtpaberite hindadest stabiilseim. Kümnest tehingust kaheksa sooritati hinnaga 91,6 krooni. Aktsia keskmine hind langes eile 0,4 krooni, jõudes 92 kroonini.

Päeva suurim tehing sooritati eile börsil Ühispanga aktsiaga. Tehingu käigus vahetas omanikku 27 800 aktsiat.

Võlakirjadest kaubeldi eile börsil vaid Hüvitusfondi II ja VI seeria obligatsioonidega. Kahe sooritatud tehingu käigus vahetas omanikku 106 obligatsiooni.

Hinnad börsil langevad endiselt. Eilse suurima languse tegi Ühispanga aktsia 1,12 krooniga jõudes 20.21 krooni tasemele.

Hinnahüppe tegi eile vaid Hüvitusfondi VI seeria obligatsioon, tõustes 3,7 krooni võrra 78,8 kroonini.

Eile registreeriti väärtpaberibörsil 112 000 aktsiaga 50 tehingut kogukäibega 6,7 miljonit krooni. Väärtpaberibörsi indeks TALSE langes eile 1,4 protsenti, jõudes 97,14 punktini. ÄP

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma esmaspäeval avaldatud otsuses seisukohal, et endise Tartu Kommertspanga (TKP) likvideerimiskomisjoni liige Gunnar Dudkin riisus suures ulatuses panga raha.

Likvideermiskomisjoni liikmena oleks Dudkin pidanud kaitsma kõigi panga aktsionäride huve ja suunama kõik tagastamata laenud TKP korrespondentkontole Eesti Pangas, seisab riigikohtu põhistatud kohtuotsuses Dudkini süüdimõistmise kohta. Sellega oleks tagatud kõigi pangale esitatavate nõuete rahuldamine. BNS

Erastamisagentuuri (EEA) nõukogu leidis kolmapäeval trükikoja Oktoober renditud varade müügiks sobiva pakkumuse.

EEA nõukogu liikme Tiit Tammsaare hinnangul oli pakkumus lähedane ettevõtte väärtusele ja sellega võib rahul olla. Eile oli Oktoobri renditud varade müük arutusel teist korda. Veebruaris ei leidnud EEA nõukogu sobivat varade ostjat.

Samuti kinnitas nõukogu sobiva pakkumuse erastamisjääkides olnud RASi Masinakaubandus suhtes. Tammsaar märkis, et see pakkumus oli suhteliselt parem ja nõukogu valis ostja. BNS

Jaga lugu:
Hetkel kuum