Mis saab pärast 12. juulit?

Pärast kaheteistkümnen-dat juulit juhtub see, et probleemid välismaalaste passide väljastamisega kerkivad veelgi järsemalt päevakorda. Riigi kohus ja funktsioon on need passid väljastada, aga praegu on ilmselge, et sellega toime ei tulda. Nüüd oleks olukorra leevendamiseks vähemalt tarvis öelda, kas passitaotlejad need saavad või mitte. Passi konkreetne vormistamine oleks siis juba hilisem asi.

Kui me vaatame siinjuures veel seda, mis Venemaal sünnib, siis on põhjust neid asju väga tõsiselt võtta. Oleme omalt poolt pöördunud selles küsimuses vabariigi juhtkonna poole juba mitu kuud tagasi, kui nägime, et olukord läheb kriitiliseks. Kui lõime kokku, kui palju passe on vaja välja anda ja kui palju neid üks inimene päevas jõuab vormistada, siis nägime, et vaja oleks tohutut arvu inimesi, kes sellega tegeleks. Kuna tähtaeg, 12. juuli, on väga ebareaalne, on ainus lahendus praegu riigi poolt välja öelda, mis siis ikkagi saab. Vastu suve kujuneb põhiprobleemiks see, et inimesed ei saa reisida.

Peale kaheteistkümnendat juulit ei juhtu eriti midagi. Selles mõttes, et välismaalaste passide väljaandmine läheb üle kivide ja kändude, kuna kodakondsus- ja migratsiooniameti töökorraldus jätab soovida. Passide väljaandmine jätkub, see venib väga pikale ajale ja on endaga kaasa toonud sellise nähtuse, et kuna kodakondsus- ja migratsiooniameti kõik võimsused on suunatud välismaalaste passide väljaandmise peale, siis igasuguste muude passide väljastamine ja normaalne vahetamine on muutunud peaaegu ületamatuks probleemiks.

Teine asi on see, et 12. juuliks on kodakondsus- ja migratsiooniamet lubanud, et langetatakse elamislubade otsused kõigi avalduste kohta, mis on sisse antud. Mina kardan, et sellest tulenevalt juhtub nüüd see, et elamislubasid hakatakse andma avaldusi praktiliselt läbi lugemata ja andmeid kontrollimata. Sellise kiirustava ja formalistliku suhtumise tulemusena on meile tulevateks aastateks programmeeritud paratamatus, et tuleb hakata lubasid üle vaatama.