Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kütusega sahkerdamine on vaevalt võimalik kõrgete riigiametnike osaluseta

    Mais sai teatavaks, et selle aasta esimese nelja kuu jooksul laekus riigieelarvesse aktsiisimaksu mootorikütuselt 15% aastaks planeeritud summast. See protsent pidanuks olema 33%, kuna kütuse import Eestisse samal ajavahemikul ei vähenenud.
    Siit võime teha järelduse, et rohkem kui pool Eesti turul müüdud kütusest on salakaubana või pettuse teel sisse toodud. See kogus ulatub kümnetesse tuhandetesse tonnidesse. On raske uskuda, et nii suur hulk tsisterne on jäänud tollis ja raudteel märkamatuks.
    Eelmise aasta novembris tõusis mootorikütuse aktsiisimaks. Peale seda saatsid nelja kütusefirma juhid -- AS NB (V. Nadjuk), AS Lukoil Eesti (V. Makarov), AS SLV--Botrans (N. Jugant?ov), AS Eriõli (H. Kareta) -- kirja rahandusminister Mart Opmannile.
    Kirjas märgiti: «Aktsiisimaksu tõus nõuab käibekapitali suurendamist ning, kui selleks on vaja kasutada pangalaene, toob see endaga kütuse täiendava kallinemise. Lisaks heledatele naftasaadustele müüvad kütusefirmad ka küttemasuuti, mille osakaal kütuse sortimendis sügis-talvekuudel oluliselt suureneb. Pealegi on üldtuntud tõsiasi, et siseturul müüdud masuudi eest tasumise tähtajad on väga pikad, ulatudes 60--75 päevani, mis põhjustab omakorda vajaduse suurendada käibekapitali.» Praegu tuleb aktsiisimaks tasuda 10 päeva jooksul kütuseveoki piiri ületamise momendist.
    Edasi tehti konkreetne ettepanek «aktsiisilöögi» pehmendamiseks kütusefirmadele. «Meie arvates on otstarbekas viia tollieeskirjadesse täiendus, mis lubab pikendada aktsiisimaksu tasumise tähtaega sügis-talvekuudel, st uue aktsiisimaksu määra kehtestamist kuni 31. märtsini 1996. a kuni 30 päevani ja alates 1. aprillist -- 20 päevani tingimusel, et firmal ei ole maksuvõlgnevusi.»
    Rahandusministeerium seda ettepanekut ei toetanud. Põhjendades keeldumist, kirjutas kantsler Enn Pant: «Lähtudes vajadusest säilitada kontroll impordimaksude laekumise üle riigieelarvesse, ei pea rahandusministeerium võimalikuks mootorikütuse aktsiisi tasumise tähtaegade pikendamist teatud ettevõtetele võrreldes praegu kehtiva korraga.»
    Eespoolnimetatud firmade juhid nägid ette, et aktsiisi suurendamine toob endaga kaasa salakaubana sisseveetava kütuse osatähtsuse suurenemise Eesti turul ning seega suures osas aktsiisimaksu mittelaekumise.
    Tehti konkreetne ettepanek sellise olukorra vältimiseks. «Seoses aktsiisimaksu tõstmisega muutub taas aktuaalseks kütuse kvaliteedi määramine, sest diislikütusega analoogsete kvaliteedinäitajatega ahjukütuse, mida on võimalik diiselmootorites kütusena kasutada, müük tekitab olukorra, kus ausad müüjad muutuvad konkurentsivõimetuks ja riigil jäävad saamata täiendavad eelarvevahendid aktsiisi mittelaekumise tõttu.»
    Enn Pant vastas, et «samasisulise ettepaneku on rahandusministeerium saanud ka Eesti õliliidult, soovitame Teil selle ettepaneku realiseerimise kohta hankida edasist informatsiooni õliliidult.»
    Olukorra päästmise ettekäändel on õliliit ja rida riiklikke struktuure teinud erakorralise olukorra kehtestamise ettepaneku. Väljapakutud abinõude sisu on selles, et kehtivat seadusandlust rikkudes võtta ära tegevuslitsentsid kõikidelt kütuse impordi ja ekspordiga tegelevatelt firmadelt ning seejärel anda uued litsentsid vaid suurtele kütusefirmadele.
    Mõne firma arvates, kes pole õliliiduga seotud, järgivad tehtud ettepanekud kaht põhieesmärki:
    Esiteks, hoida erakordse aktiivsuse suitsukatte varjus vastutusest kütuseäri suuremastaabiliste pettuseoperatsioonide organisaatoreid ja täideviijaid. Nii hoogne petturlus on vaevalt võimalik ilma kõrgete riigiametnike osaluseta.
    Teiseks, Eesti kütuseturu monopoliseerimine. On väga tõenäoline, et kogu kütuseäri läheb teatud kinnise klubi, mis koosneb mõnest suurest lääne kompaniist ja neist sõltuvatest eesti firmadest, kontrolli alla.
    Lõpptulemusena toob kütuseäri monopoliseerumine endaga kaasa tarbija jaoks negatiivse tagajärje -- bensiinihinna tõusu. Üks kõige tõenäolisem kombinatsioon on kütuse reeksport Venemaalt läbi Soome Eestisse, kus suhteliselt odavat Venemaalt toodud bensiini hakatakse müüma maailmaturuhindadega.
    Ilmsed on ka kütusemonopoli välispoliitilised riskid. Soovi korral võib Venemaa ilma raskusteta avaldada Eestile majanduslikku survet, sulgedes vaid mõned kütusevood. Kui niisuguseid voogusid on kümneid, siis on selline surve avaldamine praktiliselt võimatu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Intressitõus töötab: turud reageerisid suure ralliga
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Maailma aktsiad tõusid kolmapäeval, kuna investorid loodavad, et tulevased intressitõusud muutuvad vähem agressiivseks. Esimesed märgid näitavad, et eelmised käigud rahapoliitika karmistamiseks töötavad ja leevendavad hinnasurvet.
Aleksei Šiškin: Nord Stream 2 hävitas eestlaste hõimurahva asuala
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
Sel nädalal sai selgeks, et Nord Streami projekti ajaloole pandi rasvane punkt. Sabotaaži tulemusena löödi gaasitorud rivist välja ja kõige järgi otsustades pole neid võimalik taastada. Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin kirjutab gaasitorude ebaselgest ja traagilisest rollist eestlaste hõimurahva vadjalaste ajaloos.
OPEC+ kärbib naftatootmist oodatust rohkem
Naftat eksportivate riikide koondorganisatsioon OPEC+ otsustas kolmapäeval kärpida nafta tootmiskvoote kahe miljoni barreli võrra päevas, mis on oluliselt rohkem, kui veel nädalavahetusel kõlanud arvamusel, et tootmiskärbe tuleb üle ühe miljoni barreli päevas.
Naftat eksportivate riikide koondorganisatsioon OPEC+ otsustas kolmapäeval kärpida nafta tootmiskvoote kahe miljoni barreli võrra päevas, mis on oluliselt rohkem, kui veel nädalavahetusel kõlanud arvamusel, et tootmiskärbe tuleb üle ühe miljoni barreli päevas.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: USA aktsiad, uus rahakaasamine, kuld ja jaekaubanduse tulevik
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägib investor Anu Lill USA aktsiaturul toimuvast (t)rallist ning Elon Muski mõjust Tesla ja Twitteri investoritele.

Olulisemad lood

Kaubanduskoda: universaalteenusest saavad kasu väga vähesed ettevõtted
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.