Kaldase sõnul on renoveeritav teelõik ligikaudu 40 kilomeetrit pikk. Ühe kilomeetri taastamine nõuab keskmiselt pool miljonit krooni, lisas ta.
1993. aastal alanud Eesti teede taastustööde koguprojekti suurus on 300 miljonit krooni, millest ligi 140 miljonit moodustab maailmapanga laen ning ligi 160 miljonit krooni riigi eelarvest eraldatud raha, ütles Kaldas.
Praeguse seisuga on pindamistöödele, materjalide ning seadmete ostmisele kulutatud ligi 200 miljonit krooni, lisas ta. Laenu tagasimaksmine toimub aastatel 1999--2009, mille jooksul tuleb maailmapangale tasuda ligi 220 miljonit krooni, lausus Kaldas.
Kaldase sõnul on teetööde hinnad Eestis maailmataseme hindadest madalamad ning kohati 1,2--1,5 korda odavamad kui Lätis ja Leedus.
Maanteeameti programmidirektori Ülo Kääramehe sõnul hakkab Ääsmäe--Haapsalu teekatet taastama Lemmikäinen Eesti AS, kelle pakkumus oli korraldatud avalikul konkursil soodsaim. Kokku kandideeris konkursil viis teedeehitusfirmat, ütles Kääramees. Lepingule Lemmikäinen Eestiga kirjutatakse alla selle nädala jooksul, lisas ta. Teekatte taastustööde lõpptähtaeg on selle aasta 1. september, lausus Kääramees.
Kogu programmi raames tehakse Eesti maanteede taastustöid 200l kilomeetril, ütles Kääramees. 98 kilomeetrit taastati 1995. aastal, 102 kilomeetri taastamine jõuab lõpuni tänavu, lisas ta.
Maanteeameti peadirektori Riho Sõrmuse hinnangul on Ääsmäe--Haapsalu maantee praegu üks hullemaid teid Eestis, mille taastamise edasilükkamine tooks tulevikus kaasa veelgi suuremaid töökulusid.