Ajal mil valimised on ukse ees ning Clintoni ja Hashimoto on tihedamalt kui kunagi varem seotud ühiste julgeolekutaotlustega Hiina kasvava sõjalise jõu ning Põhja-Korea ebastabiilsuse ees, ei ole kumbki riigijuht huvitatud mulluse autosõjaga kaasnenud teravuste kordumisest.
Autosõda lahenes kokkuleppega, kus suur osa oli «vabatahtlikel» kohustustel, mistõttu kummalgi poolel ei tulnud end kaotajaks tunnistada. Jaapani autotootjad lubasid suurendada toodangut USAs ning USA autotootjad laiendada läbimüüki Jaapanis.
Analüütikute hinnaguil on ka käesolevalt nädalalt oodatav kokkulepe, kui see peaks sündima, rohkem tõlgendamise kui konkreetsete arvude küsimus.
31. juulil lõpeb viieaastane leping Jaapani ja USA vahel, mis tagab viimasele 20 protsenti Jaapani pooljuhtide turust. USA on huvitatud lepingu jätkamisest, Jaapan väidab, et kuna 30 protsenti riigi 44miljardilisest arvutikiipide turust on välisfirmade käes, ei ole individuaalsed kvoodid enam vajalikud. Seda seisukohta toetab ka EL, kes on huvitatud oma viieprotsendilise turuosa suurendamisest.
Samuti toetab EL Jaapani ettepanekut moodustada rahvusvaheline foorum, kus oleksid esindatud Jaapani ja USA ning Euroopa tööstusgrupid, kes töötaksid ühiselt välja pooljuhtide kaubanduspoliitika.
Poliitikavaatlejate sõnul võib tüli lahenemisest oleneda Clintoni valimisedu Californias, suures arvutitööstuse piirkonnas.
Kindlustuse alal on vaidluse tulipunktis 1994. a sõlmitud bilateraalne kokkulepe Jaapani 382 miljardi dollari suuruse kindlustusturu avamiseks.
Washinton süüdistab Jaapanit lepingust taganemises, kuna Jaapan on eelkõige asunud dereguleerima õnnetusjuhtumite- ja tervisekindlustuse sektoreid, kus domineerivad USA ja Euroopa firmad, viivitades suure elu- ja kahjukindlustuse turu avamisega, kus domineeriv roll on Jaapani kindlustusfirmadel. REUTER-ÄP