Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Üldine maksukoorem tõuseb pool protsenti

    Riigikogu menetluses on Eesti maarahva erakonna ja koonderakonna fraktsioonide poolt esitatud seaduseelnõu maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmiseks. Eelnõu sisu on selles, et praegu kehtiv eraisiku tulumaks jagatakse riiklikuks ja kohalikuks, määradega vastavalt 11% ja 15%. Selle seaduseelnõu vastuvõtmisel väheneksid 1996. aasta prognoosandmete seisuga riigieelarvesse vastavad laekumised 71 miljonilt kroonilt ja sama palju suureneksid laekumised kohalikesse eelarvetesse.
    Iseenesest pole tulumaksu eraldamisel riiklikuks ja kohalikuks maksuks midagi taunitavat. Sama süsteemi kasutab pikaajaliselt enamik Põhjamaid ja paljud teisedki riigid. Seaduseelnõus on aga kirjas, et kohalikel omavalitsustel on õigus tõsta kohalikku tulumaksu määra kuni 2%, s.o 17 protsendini. Selle tõstmisega peaksid maksumaksjad oma taskuid lisaks kergendama 323 miljoni krooni võrra. Üldisele maksukoormusele taandades tähendab see pooleprotsendilist tõusu ehk maksukoormuse tõusu seniselt prognoositavalt 35,9 protsendilt 36,4 protsendini. Muidugi võidakse väita, et kõik kohalikud omavalitsused ei tõsta tulumaksumäära üldse või ei tõsta seda 2% määras. Kuid ilmselt tegelik omavalitsuste käitumisloogika ja ka nendele riiklikult avaldatav surve suurendab tulumaksu siiski 2% võrra ehk üldkokkuvõttes 28 protsendini. Eelnõu esitajatena allakirjutanud Andres Varik ja Mart Siimann ei too eelnõule lisatud seletuskirjas ühtegi argumenti tulumaksu suurendamise vajaduse põhjendamiseks.
    Eelnõu kohta on Äripäevas 24. juulil 1996 ilmunud ka arvamused. Maksuameti peadirektor Kalev Järvelill põhjendab, et kohaliku tulumaksu kehtestamine nõuaks minimaalselt 40 lisainimese töölevõtmist maksuametisse ja leiab, et see väga suur kulutus ei olekski. Ametniku jaoks, kes sõidab maksumaksjate raha eest poolemiljonilisel luksusautol, ei ole 40 lisaametnikule vajaminevad ülalpidamiskulutused, s.o ca 2,5 miljonit krooni, kuigi suured. Siia lisanduvad ka kulutused uute töökohtade loomisele ca nelja miljoni kroonises summas, kuid ka see summa võib võõrast raha mittelugeva ametniku silmis olla tühiasi.
    Kohtumisest omavalitsuste esindajatega on mul jäänud mulje, et probleemid eraisiku tulumaksuga eksisteerivad ja need ei ole esmajoones seotud maksumäärade tõstmisega.
    Esimene nendest probleemidest on seotud kohaliku omavalitsuse maksumaksja residentlusega. Nimelt sätestab tulumaksuseaduse § 8 lõige 2, et elukohajärgsele omavalitsusele kantakse riigieraldisena 56% maksu kinnipidaja poolt kinnipeetud tulumaks vastavalt residendist eraisiku deklareerimisele. Probleem seisneb selles, et paljud kohalike omavalitsuste territooriumil elavad isikud tegutsevad teiste omavalitsuste territooriumidel ja tegelikult ei esitagi maksu kinnipidajale mingit elukohajärgset deklaratsiooni. Seega laekub nende tulumaks näiteks töökoha asukohajärgse omavalitsuse eelarvesse. Selline olukord on eriti kasulik suurtele linnadele, mille territooriumil asuvad ettevõtted ammutavad tööjõudu linnalähedastest valdadest. Sama medali teine pool aga annab elukohaga manipuleerimise võimaluse nendele kohalikele omavalitsustele, kes soovivad suurendada oma tulusid. Selleks soovitavad nad oma territooriumil asuvatele suvilaomanikele deklareerida elukohajärgsus oma valdadesse. Viimane nähtus on suurte linnade probleem, kuna just nende sisulised residendid omavad suvilaid linnalähedastes ja eriti mereäärsetes valdades.
    Teine probleem on seotud kontrolli puudumisega kohalike omavalitsuste poolelt, kes on nende maksuresidendid, palju nad on tulu saanud ja tulumaksu maksnud. Maksuametil on maksukorralduse seaduse § 11 alusel keelatud kohalikele omavalitsustele taolist infot välja anda. Sellises olukorras puudub kohalikel omavalitsustel ka ülevaade, kes on nende territooriumil elavad maksumaksjad ja kes kuipalju makse maksab. Selline maksude maksmise salastatus võimaldab maksuametitel täiesti meelevaldselt manipuleerida eraisiku tulumaksu laekumiste ja kannetega, ilma et kohalikel omavalitsustel oleks võimalustki protsessi õigsuse kontrollimiseks. Tõenäoliselt põhiprobleem selles ongi, miks maksuameti peadirektor punnib vastu nende andmete avalikustamisele kohalikele omavalitsustele. Salastatus on ju ametnike võim. Ka viidatud seaduseelnõus on just selle põhiprobleemi lahendamine ära unustatud.
  • Hetkel kuum
Eero Raun: õhuke riik on Eesti paratamatus, riigirahandus vajab tegevusauditit
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
Tänased riigirahanduse juhid ei püüagi ebaotstarbekaid kulutusi tuvastada, kirjutab ettevõtja Eero Raun (Parempoolsed).
Nädal Balti börsil lõppes positiivse noodiga
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Balti börsi koondindeks Baltic Benchmark edenes täna 0,26%. Tõusid nii Tallinna kui ka Vilniuse börsid, Riia oli languses.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Eesti parima juhi tiitli võitis ambitsioonikas IT-ettevõtja
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Täna kuulutati Eesti parimaks juhiks IT-ettevõtja, OIXIO Groupi omanik ja juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Otseülekanne Pärnust: parim juht küsitleb mantlipärijaid
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Täna selgub Pärnu juhtimiskonverentsil Eesti parim juht, Äripäeva PRO paketi omanikud saavad välja kuulutamisele eelnevast tippjuhtide aruteluringist osa otselülituse kaudu.
Koondamiste kõrval palkab mõni ettevõte sadu töötajaid. “Hea aeg laienemiseks”
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Kui tööstus- ja ehitussektori raskuste mõjul paisus töötute arv esimeses kvartalis aastaga pea 20 000 võrra, siis mõned Eesti ettevõtjad on sama ajaga juurde palganud sadu inimesi.Tööpuudus kerkis esimeses kvartalis 7,8 protsendini. Viimati oli tööpuudus nii kõrge koroonaviiruse esimese laine ajal 2020. aastal, teatas Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.