• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tallinna võlakirjad läksid nagu kerisele

    Täna järelturule lastavate võlakirjade emissiooni maht on 50 miljonit krooni ning aastaintress 8,28 protsenti.
    Emissiooni märkijad olid Talinvesti projektijuhi Rain Nuka sõnul peamiselt kommertspangad ja investeerimisfondid, kes kasutavad ostetavaid väärtpabereid oma likviidsuse juhtimiseks.
    Tõenäoliselt ei teki võlakirjadel aktiivset järelturgu, kuna investorid ei soovi neid enne kustutustähtaja saabumist oma väärtpaberiportfellist ära müüa, lausus Nuka.
    Emissioon toimus Tallinna linna võlakirjaemissioonide programmi raames, mille korraldajateks on Talinvest ja Tallinna Pank. Programmis võib Tallinna linn kolme aasta jooksul jätkuvalt emiteerida kolmekuulisi võlakirju, kuid emiteeritud võlakirjade nominaalväärtuste summa ei või programmi jooksul ületada 50 miljonit krooni, ütles Alunurm.
    Võlakirjade emissioonist laekuvat raha kasutab Tallinn 1994. a veepuhastusjaamale teise osonaatori ostmiseks ringlusse lastud Tallinna linna kaheaastaste võlakirjade refinantseerimiseks, ütles Alunurm.
    Otsuse minna joogiveepuhastuses kloreerimistehnoloogialt üle vee puhastamisele osooniga võttis Tallinna linnavalitsus vastu juba ligi kümme aastat tagasi. Otsus oli tingitud toorvee kvaliteedi märgatavast halvenemisest.
    Osonaatorite ostuleping Prantsuse firmaga Trailigaz sõlmiti 1991. aastal.
    Esimese osonaatori ostuks sõlmiti laenuleping Tartu Kommertspangaga, kellelt Tallinna Pank selle 1993. aastal ostis.
    Osonaatorite tehnoloogilist käivitamist planeeritakse novembrisse, millele järgneb aastane garantiiperiood. Seadmete lõpliku vastuvõtmise programmile kirjutatakse alla pärast garantiiperioodi lõppemist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Ülevaade Eesti kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmadest
Riikliku programmi Startup Estonia andmebaasis oli septembri teises pooles 35 kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmat. Suurimat käivet ja enim tööjõumakse maksab neist ettevõte, mis arendab tehisintellekti tarkvara preemiumklassi ärikinnisvarale. Sealjuures lisandus mullu tabelisse viis ja tänavu on lisandunud üks uus firma.
Riikliku programmi Startup Estonia andmebaasis oli septembri teises pooles 35 kinnisvara- ja ehitustehnoloogia idufirmat. Suurimat käivet ja enim tööjõumakse maksab neist ettevõte, mis arendab tehisintellekti tarkvara preemiumklassi ärikinnisvarale. Sealjuures lisandus mullu tabelisse viis ja tänavu on lisandunud üks uus firma.
Raadiohommikus: verelaskmine aktsiaturgudel ja ämbrid LHV märkimisõigusega
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.
Teeme värske kokkuvõtte verelaskmisest maailma aktsiaturgudel ja proovime hinnata, kas oleme sisenemas karuturule või on hoopis tegemist hea ostukohaga.