Automaatkäigukast pole tont, mida kartma peaks

Artikkel

- Uudised
- 8. august 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Automaatkäigukast pole tont, mida kartma peaks
Automaatkäigukasti peetakse tihti madala töökindlusega seadmeks, mida on raske remontida. Tehnikaspetsialistid ei ole selle väitega nõus.
Automaatkäigukast on piisavalt töökindel asi, muidugi, kui teda õieti kasutada, leiavad ASi Taket tegevdirektor Olav Õismaa ja meister Heigo Hummel. Inimesed ei tea sageli, mida tohib, mida mitte. Õige ekspluatatsiooni korral «kustub» enne auto kui käigukast, arvavad nii automüüjad kui remondifirmad. Iseasi on see, et paljud juhid ei ole huvitatud sellest, et auto pool tööd ise ära teeb ja eelistavad ise käiku vahetada, et säiliks «päris» sõitmise tunne.
Arvamus, et automaatkäigukasti remont on väga spetsiifiline, on siiski õigustatud, ehkki selles pole midagi ületamatut. Sellega tegelevad firmad on Eestis olemas ja seetõttu ei tähenda võimalik rike sugugi seda, et auto mitmeks nädalaks seisma panna tuleks.
Olulisemaid asju, mida automaatkäigukastiga auto kasutamisel silmas tuleks pidada, on pukseerimine. Automaatkastiga autot ei tohi pukseerida seisva mootoriga -- kui töötab mootor, töötab ka automaatkäigukasti õlipump, kuivalt vedamine mõjub kastile hukutavalt.
Samamoodi hukutavalt mõjub automaatkastile ka õli ja õlifiltri vahetamata jätmine. Kui mootori puhul saadakse õlifiltri vahetamise vajalikkusest aru, siis käigukasti puhul kipub see sageli ununema. Taketi andmetel soovitatakse meie oludes üldiselt õli ja filtri vahetus ette võtta käsiraamatutes toodud tähtajast pisut varem, umbes 50 000 km läbimise järel, arvestades teede olukorda.
Tihti minnakse kergemat teed -- vahetatakse vaid õli ja pestakse kast puhtaks. Sellest võib siiski väheks jääda, sest filtri konstruktsioon ei võimalda välisel vaatlusel näha võimalikke sisemisi vigastusi. Õli vahetusel tuleb hoolikalt jälgida spetsifikatsiooni, et tegu oleks just sellele kastile ja autole ette nähtud määrdeainega.
Tavaliselt müüakse koos filtriga põhjatihend, mis tuleks samuti välja vahetada. Erinevalt mootoriõli nivoo mõõtmisest mõõdetakse automaatkasti õli taset töötava mootori juures, käigukang on P-asendis.
Esimeste ebakõlade ilmnemisel tuleks kiiresti remonditöökotta pöörduda -- see väldib hilisemat kapitaalremondi vajadust.
Sagedamini esinevate vigade hulka kuulub modulaatori rike -- käiguvahetused hakkavad toimuma hiljem. Hilisemad käiguvahetused tähendavad kummimansettide ja siduriketaste kulumist, see aga hakkab omakorda tekitama pauguga käiguvahetusi.
Turbiiniga ei tohiks üldjuhul midagi juhtuda. Kui aga siiski juhtub, siis seda sõlme ei remondita, vaid asendatakse. Piltlikult on tegu konservikarbiga, mida enam uuesti kinni ei pane.
Külmal hommikul sõitu alustades tuleks käigukasti pikema ea huvides autot soojendada 3--5 minutit -- kummitihendid pole külmalt piisavalt elastsed ja võivad üles öelda.
Sarnaselt muudele detailidele ja sõlmedele ei saa ka automaatkäigukasti puhul selle tüüpi määrata vaid auto margi ja väljalaskeaasta põhjal. Tihti toimub modifikatsioonimuutus keset aastat ja nii ei saa ilma täpse uurimiseta selgust, millise modifikatsiooniga tegu.
Kõige elementaarsem võimalus vale filtri ja tihendi ostmist vältida on vaadata põhjatihendi kuju ja kinnituspoltide arvu.
Hetkel kuum