Tallinna lihatööstus eelistas konkureerimisele pankrotti

Võlgadest tingituna sulges Ühispank tehase arveldusarve, kinni keerati ka veekraanid ning äravõtmist ootavad elekter ja gaas.

Tallinna Lihatööstuse ASi finantsdirektori Kaja Männigo sõnul oli talle kuu aja eest finantsjuhi kohale tööle asudes kohe selge, et lihatööstust enam pankrotist päästa ei anna. Poolaasta tegevuskahjum oli 33,8 miljoni kroonise käibe juures 9 miljonit krooni, iga kuu suutis 350 töötajaga ettevõte müüa oma toodangut 4--5 miljoni krooni eest.

«Enne mind ei rääkinud siin pankrotist mitte keegi,» lausus Männigo, kes sattus lihatööstusesse tänu tööstuse ning konsultatsioonifirma, mille konsultandina ta töötab, omavahelisele lepingule. Tema sõnutsi võttis tal aega paar nädalat, et veenda juhtkonda väljapääsmatus pankrotis. «Nad olid sundseisus, kõige parem abi tuli pangalt, kes arve sulges,» märkis Männigo.

Juuli keskel peatas Tallinna lihatööstus tapatsehhi töö ning koondas 1. augustist hulgaliselt töötajaid. Ettevõtte peadirektor Urmas Sannik läks aga 1. augustist puhkusele, kirjutades eelnevalt alla pankrotiavaldusele.

Kuna lihatööstusel pole oma raha juba mitu kuud, Ühispank aga kui senine kreeditor sulges arveldusarve, siis puudub töötajatele palkade maksmiseks raha.

Mõnikümmend peamiselt vene rahvusest töötajat seisis ja ootas eelmise nädala lõpus mitmeid päevi kassaluugi taga töötasu. Järjekorda tuldi juba poole neljast öösel, seisti poole neljani päeval.

«Elaks küll ilma leivata, aga ei saa,» kurtis kassajärjekorras kergelt vindine Dmitri, kes valvuriametist koondati augusti alguses, 1500 krooni on aga kätte saamata. Nii tema kui mitme teise rahanõutaja jutu järgi oleksid nad oma palga nõus kaasa võtma ka natuuras, kombinaadil pole neile aga anda ei liha ega vorsti.

Eesti Ühispanga riskikapitali osakonna juhataja Margus Kangro möönis, et Ühispank tegi rahakanalite kinnikeeramise otsuse seetõttu, et ettevõte ei suutnud juba pikemat aega täita oma laenulepinguga võetud kohustusi. «Ma usun, et peamiselt viis pankrotini nõrk majandustegevus,» lausus ta.

Küsimusele, kas Ühispanga arvates oleks saanud pankrotti ka vältida, vastas Kangro: «Raske, väga raske öelda.»

Eesti lihaliidu juhatuse esimees ja Rakvere lihakombinaadi peadirektor Peeter Maspanov kinnitas, et Tallinna lihatööstuse pankrot oli ette aimatav. «Ma küll arvan, et kuna osa osanikke laevalt lahkus, siis võis olla kindel, et midagi on seal lahti, « lisas ta. Viimase poole aasta jooksul olid ettevõttest lahkunud kauaegne juhatuse esimees Lembit Kivisild ja finantsdirektor Urmas Maurer.

Maspanov lisas, et ilmselt jaotavad turul tekkiva vaakumi omavahel kõik teised lihatööstusettevõtted.

Maspanovi ütlusel ei ole tulevikus Tallinna lihatööstuse pankrotivara ostmine lihatootmise eesmärgil enam otstarbekas, kuna halb asukoht ja amortiseerunud hooned teevad selle mõttetuks.

81 protsenti Tallinna lihatööstuse aktsiatest kuulub Urmas Sannikule, Ain Koitlale, Veiko Soomele ja Lya Sikkemäele. 19 protsenti aktsiapakist jaguneb väikeaktsionäride vahel.

Tallinna lihatööstuse bilansiline väärtus on 21 miljonit krooni, ettevõtte võlgnevus on aga 24 miljonit krooni. Lihatööstuse debitoorne võlgnevus on 7 miljonit krooni, lisaks on oma töötajatele välja laenatud pikaajaliste laenude hulk 3 miljonit krooni.