Neli suur jahivad Eesti Energiat

Eesti Energia erastamisest on huvitatud Rootsi elektrifirma Vattenfall AB, Soome elektrifirma Imatran Voima OY (IVO), Saksa elektrifirma Preussen Elektra AG ja USA elektrifirma Northern States Power (NSP) tütarfirma NRG Energy.

Mõlemad Skandinaavia elektrifirmad valitsevad praegu oma koduturgu. Vattenfalli turuosa Rootsi elektriturul ulatub 50, IVO osa Soomes aga 40 protsendini.

Mõlemad tegutsevad aktiivselt Kagu-Aasias ja IVO-l on praegu pooleli üks elektritootmise projekt Suurbritannias.

Eesti Energial on Vattenfall ja IVO silma peal hoidnud juba üle nelja aasta. Kahekesi koos asutati siia AS Balti Jõud, mida alguses juhtis Rootsis elav väliseestlane Viktor Mets. IVO on Eestis loonud veel teisegi tütarfirma -- energeetikaalaste konsultatsioonidega tegeleva ASi Estivo.

Seni on Vattenfall ja IVO teinud Eestis koostööd, kuid tegelikult on mõlema firma näol tegemist tõsiste konkurentidega, kes viimastel aastatel on aktiivselt trüginud ka teineteise mängumaale.

Vattenfall on oma tegevust aktiviseerinud Põhja-Soomes ja IVO omakorda Lõuna-Rootsis.

Vattenfalli asepresident Bengt Wallenberg räägib, et vaatamata Vattenfalli ja IVO senisele koostööle Balti riikides, soovib Vattenfall Eesti Energia erastada ilma IVOta.

Wallenberg pole nõus Vattenfalli kavatsusi konkretiseerima. Ta ütleb ainult, et Vattenfall tunneb huvi ja on nõus investeerima kõigisse Eesti Energia põhiosadesse (elektrijaamad, põhivõrk ja jaotusvõrgud).

Sellest, kui suurte summadega on Vattenfall nõus Eestisse tulema, on Wallenbergi sõnul veel vara rääkida.

Eesti Energia erastamiseks peaks ka IVO-l raha olema -- kuna IVO tuumajaama ehitamise programm ebaõnnestus, on tal kasutada vabu vahendeid investeeringuteks väljapoole Soomet.

Preussen Elektra on Eestis turgu kombanud viimased paar aastat. Sakslased hakkasid Eesti vastu tõsisemat huvi tundma pärast seda, kui Euroopas hakati rääkima Balti ringi loomisest. Balti ringiks nimetatakse ideed ühendada Läänemere-äärsete riikide elektrisüsteemid.

Selle projekti elluviimine eeldab Soome ja Eesti vahele merealuse kaabli vedamist ning Leedu ja Poola energiasüsteemi ühendamist.

Eesti ja Soome ühendamine läheb maksma umbes 200 miljonit dollarit (~2,3 miljardit krooni) ning Poola ja Leedu ühendamine 150 miljonit dollarit (~1,7 miljardit krooni).

Ühine elektrisüsteem võimaldab Läänemere-äärsetel riikidel osta Baltimaadest odavat elektrienergiat ja samuti võimaldaks elektrisüsteemide ühendamine 10--15% suurust kokkuhoidu süsteemi tehtavate investeeringute pealt.

Preussen Elektra tegutseb Balti riikides koostöös Saksa gaasifirmaga Ruhrgas, kellele kuulub 15 protsenti ASi Eesti Gaas aktsiatest. Veel mõni kuu tagasi pidas Eesti Gaas Preussen Elektraga läbirääkimisi seadmete tarnimise üle Tartusse rajatavale elektri ja sooja koostootmise jõujaamale. Need läbirääkimised aga konkreetse lepinguni ei jõudnud.

Preussen Elektra on kinnitanud kanda ka Lätis, kus koostöös Ruhrgasi ja Vene gaasikontserniga Gazprom erastati hiljuti Latvijas Gaze.

Kõige vähem aega on Eesti energiamajanduse uurimisele kulutanud USA energiafirmade esikahekümnesse kuuluv Northern States Poweri tütarfirma NRG Energy. Ameeriklastel tekkis huvi Eestisse investeerida pärast seda, kui peaminister Tiit Vähi eelmise suvepuhkuse ajal Ühendriikides kalal käis.

Pärast puhkuse lõppu tegi Tiit Vähi endisele energeetikaministrile, praegusele Eesti Energia haldusnõukogu esimehele Arvo Niitenbergile ülesandeks hakata ameeriklastega läbirääkimisi pidama.

Niitenberg, keda nimetatakse ka NRG Energy maaletoojaks, on seni talle antud ülesandega hästi hakkama saanud -- ameeriklased on Eesti Energia ülevõtmisel olnud konkurentidest vaieldamatult edukaimad.

Nende edu põhjuseks on väga kiire ja agressiivne tegutsemine ning samuti Arvo Niitenbergi ja Tiit Vähi tugev poolehoid.

NRG Energy positsioone aitas tugevdada kindlasti ka Vähi paar nädalat tagasi tehtud avaldus, milles ta teatas, et ei poolda Eesti Energia müümist Vattenfallile ja IVO-le, kuna mõlemad on riigiettevõtted.

Oma seisukohta põhjendas Vähi sellega, et riigiettevõtte müümine teisele riigi ettevõttele pole erastamine. Valitsus kavatseb Eesti Energia aga just erastada, väitis Vähi.

Vattenfalli asepresident Bengt Wallenberg on Vähi avaldust kommenteerides napisõnaline. Ta ütles, et selliseid hinnanguid ja argumente kuuleb aeg-ajalt ikka ja see ei tulnud talle üllatusena.

Eesti Energia haldusnõukogu liige, peaministri majandusnõunik Heido Vitsur kinnitab, et seni pole ühegi Eesti Energia erastamisest huvitatud investori kasuks otsust langetatud.

Vitsuri sõnul pole Eesti ühegi investoriga siduvaid leppeid teinud. Riik on võtnud vaid kohustuse, et investoritega peetavad läbirääkimised on konfidentsiaalsed ja nende sisust kolmandaid pooli ei informeerita, tõlgendab ta seni sõlmitud kokkuleppeid.

Praeguse erastamiskava kohaselt luuakse Eesti Energia kolme suurema elektrijaama baasil aktsiaselts. Ameeriklased soovivad aktsiaseltsi aktsiatest saada endale pooled, teine pool jääks riigile.

Oma osa eest on NRG Energy nõus maksma 50 miljonit dollarit ja lisaks garanteerima veel investeeringud 200 miljoni dollari ulatuses. Esialgsete plaanide kohaselt pidi ühisfirma tööd alustama juba järgmise aasta alguses, kuid asjaosalised ise arvavad, et see prognoos ei täitu.

Ameeriklastele võib aga takistuseks saada majandusministeeriumi juhtimisel koostatud energiseaduse eelnõu. Seaduseprojektis on kirjas, et elektritootmises peab riigile kuuluma 51% aktsiatest.

Vitsur ei pea sellist kitsendust õigeks. Energiaseadus peab tagama, et energiaettevõte ei saa panna riiki ebameeldivasse olukorda, kuid seda ei saa teha nii, et seaduses määratakse kindlaks riigi osaluse suurus, on Vitsur veendunud.

Arvo Niitenbergi sõnul on ameeriklased energiaseaduse projektiga tutvunud. Paistab, et praegu pole selles punkte, mis takistaksid neid Eestisse investeerimast, kinnitab ta.

Eesti Energia, majandusministeeriumi ja ameeriklaste vahel peetavad läbirääkimised kulgevad Niitenbergi sõnul normaalselt ja varsti peaksid ameeriklased istuma läbirääkimiste laua taha ka Eesti Põlevkivi esindajatega.

Eesti Põlevkivi juhataja Väino Viilupi kinnitusel pole aga ameeriklased tundnud Eesti Põlevkivi vastu mitte mingisugust tõsisemat huvi. «Nad kirjutasid meile ühe kirja, kuid me vastasime, et meil pole praegu aega ja lükkasime kohtumise septembri lõppu. Eks siis vaatame, mida nad tahavad,» räägib Viilup.

Äripäeva andmetel on NRG Energy avaldanud soovi osta Eesti Põlevkivilt ära kolm karjääri ja ühe kaevanduse, eesmärgiga liita need elektrijaamadega.

Ameeriklaste soovist kuuldes muutub Viilup kurjaks. Ameeriklaste tahtmise järgi ei tehta mitte midagi, väidab ta kindlalt. Neile võib müüa kõige rohkem 49 protsenti aktsiatest, kuid mitte mingil juhul ei lase me põlevkivitootmist tükeldada, raiub Viilup. «Kui nad ei taha aktsionäriks tulla, siis ärgu tulgu, sest ega meie pole neid siia kutsunud, me saame hakkama ka ilma nendeta. Ja väga hästi saame hakkama,» lausub ta.

Majandusministri nõunik ja Eesti Põlevkivi nõukogu esimees Tiit Männiksaar lausub, et ameeriklaste plaani realiseerumine tähendab põlevkivienergeetika ümberkukkumist. Sedasi ei saa teha, et anname kõige magusamad tükid ära ja kõik ülejäänu kukub kokku, lausub ta.

Erastamisagentuuris on valminud Eesti Põlevkivi erastamise kava, mille kohaselt jagatakse Eesti Põlevkivi üheksa kaevandust ja karjääri kahte võrdsesse gruppi. Nende kahe grupi põhjal moodustatakse lääne ja ida põlevkivibasseinide aktsiaseltsid.

Seda kava ei toeta Eesti Põlevkivi nõukogu. Ettevõtte jagamisel on lähtutud ainult territoriaalsest printsiibist, põhjendab nõukogu vastuseisu Tiit Männiksaar. Tema sõnul tuleb põlevkivikaevandamisse erakapitali kaasata, aga seda ei saa teha kunstlikult ettevõtet jagades.

«Enne Eesti Põlevkivi erastamist tuleks moodustada ettevõttest kontsern, mille aktsiatest müüakse investoritele esialgu 30 protsenti,» on Männiksaare seisukoht.

Kahe suure -- Eesti Energia ja Eesti Põlevkivi -- erastamine on tekitanud lääne suurfirmade vahel tõsise konkurentsi juba enne erastamise ametlikku väljakuulutamist.

Rohkem pakub huvi Eesti Energia, kuna aga kohalikud elektrijaamad kasutavad tootmiseks põlevkivi, siis ei jäta investoreid ükskõikseks ka Eesti Põlevkivi tulevik.