Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ametnike väidetavast loogikapuudusest

    16. augusti Äripäev teadustas toimetuse veerus, et rahandusministeeriumi «ametnike peadest on kadunud ka viimane loogikaraas». Seda väidet püüdis Äripäeva ajakirjanik kinnitada valitsusele esitatud ajakirjanduse maksuvabastust puudutava seaduseelnõu kommenteerimisega.
    Repliigis esitatud sarkastiline küsimus «kui maksuvabastus ei ole maksusoodustus, siis mis veel?» näitab probleemi mittemõistmist ajakirjaniku poolt.
    Vastavalt käibemaksuseadusele jaguneb käive maksustatavaks käibeks ning maksuvabaks käibeks. Maksustatav käive on Eestis asuvate kaupade ja Eestis osutatud teenuste käive ning kaupade import, välja arvatud käibemaksuga mittemaksustatavad kaubad ja teenused. Maksustamisel on kasutusel kahesugused määrad -- üldjuhul 18% maksustatavast väärtusest ning erandkorras 0% (nt ekspordi, Eestis registreeritud teatrite pääsmete ning Eestis väljaantud ja trükitud ettetellitud ajakirjandusväljaannete maksustamisel). Maksuvaba käibega on näiteks koolitus, ravikindlustuse meditsiiniteenused ja ravimid.
    Erinevus käibemaksu nullmäära ja käibemaksuvabastuse vahel seisneb selles, et neist esimene on soodustus tootjale, teine aga soodustus tarbijale.
    Käibemaksu nullprotsendilise määra korral saavad ajakirjandusväljaanded riigilt tagasi käibemaksu, mis on lisatud ettetellitud väljaannete tootmiseks ostetud kaupadele ja teenustele. Käibemaksuvabastuse kehtestamisel näiteks paberile ja trükiteenustele lisatud käibemaks mahaarvamisele enam ei kuulu.
    Euroopa Liidu nõukogu direktiivi alusel tuleb liikmesriikidel raamatute, ajalehtede ja ajakirjade käibemaksuvabastus ja nullmääraga maksustamine lõpetada pärast 1997. aastat. Kuna nimetatud muudatus suurendab tarbija kulutusi ajalehtede ostmisel, otsustas rahandusministeerium lähendada Eesti seadusandlust Euroopa Liidu omale etapiviisiliselt.
    Üleminek käibemaksu nullmääralt maksuvabastusele on tunduvalt tarbijasõbralikum kui kohene üleminek riigis kehtivale üldisele käibemaksumäärale. Näiteks kui ajalehtede kirjastamiseks ostetud kaupade ja teenuste hind on kümme krooni, muud kulud kaks ja ajakirjandusväljaannete konstantne kasuminorm viis krooni, siis käibemaksu nullmäära korral on ajalehe müügihind 17 kr, maksuvabastuse korral 18,8 kr ja 18protsendilise käibemaksu korral 20,06 kr. Esimene variant annab väljaandjale võimaluse saada riigieelarvest tagasi 1,8 krooni ning kolmas variant kohustab tasuma käibemaksu 1,26 krooni.
    Riigikogus möödunud nädalal vastu võetud käibemaksuseaduse muutmise seaduse alusel asendatakse Eesti ajakirjandusväljaannete käibemaksu nullmäär käibemaksuvabastusega 1. jaanuarist 1998.
    Kuna rahandusministeerium taotles võimalust korrigeerida Eesti ajakirjanduse käibemaksuvabastuse korda Euroopa Liidus kehtima hakkavate seaduste järgi, pole välistatud küsimuse taasarutelu riigikogus enne 1998. aastat. Kui Euroopa Liit säilitab käibemaksu nullmäära, teeb nii ka Eesti.
    Eeltoodut arvestades ei ole rahandusministeeriumi ametnikud ajakirjandust puudutavaid käibemaksuseaduse muudatusi töötanud välja mõtlematult. Muudatuste eesmärk oli lähendada seadusandlust Euroopa Liidu seadusandlusele, kuid samas arvestada ka Eesti ajalehelugeja huve.
    Loodetavasti saab ajaleht Äripäev aru oma eksimusest, nimetades ministeeriumi ametnikke jaburateks ning solvates isiklikult minister Mart Opmanni ja kantsler Enn Panti.
    Ajakirjanduses kehtiva tava kohaselt vabandavad väljaanded selliste eksimuste korral avalikult.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.