• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ametnike väidetavast loogikapuudusest

    16. augusti Äripäev teadustas toimetuse veerus, et rahandusministeeriumi «ametnike peadest on kadunud ka viimane loogikaraas». Seda väidet püüdis Äripäeva ajakirjanik kinnitada valitsusele esitatud ajakirjanduse maksuvabastust puudutava seaduseelnõu kommenteerimisega.
    Repliigis esitatud sarkastiline küsimus «kui maksuvabastus ei ole maksusoodustus, siis mis veel?» näitab probleemi mittemõistmist ajakirjaniku poolt.
    Vastavalt käibemaksuseadusele jaguneb käive maksustatavaks käibeks ning maksuvabaks käibeks. Maksustatav käive on Eestis asuvate kaupade ja Eestis osutatud teenuste käive ning kaupade import, välja arvatud käibemaksuga mittemaksustatavad kaubad ja teenused. Maksustamisel on kasutusel kahesugused määrad -- üldjuhul 18% maksustatavast väärtusest ning erandkorras 0% (nt ekspordi, Eestis registreeritud teatrite pääsmete ning Eestis väljaantud ja trükitud ettetellitud ajakirjandusväljaannete maksustamisel). Maksuvaba käibega on näiteks koolitus, ravikindlustuse meditsiiniteenused ja ravimid.
    Erinevus käibemaksu nullmäära ja käibemaksuvabastuse vahel seisneb selles, et neist esimene on soodustus tootjale, teine aga soodustus tarbijale.
    Käibemaksu nullprotsendilise määra korral saavad ajakirjandusväljaanded riigilt tagasi käibemaksu, mis on lisatud ettetellitud väljaannete tootmiseks ostetud kaupadele ja teenustele. Käibemaksuvabastuse kehtestamisel näiteks paberile ja trükiteenustele lisatud käibemaks mahaarvamisele enam ei kuulu.
    Euroopa Liidu nõukogu direktiivi alusel tuleb liikmesriikidel raamatute, ajalehtede ja ajakirjade käibemaksuvabastus ja nullmääraga maksustamine lõpetada pärast 1997. aastat. Kuna nimetatud muudatus suurendab tarbija kulutusi ajalehtede ostmisel, otsustas rahandusministeerium lähendada Eesti seadusandlust Euroopa Liidu omale etapiviisiliselt.
    Üleminek käibemaksu nullmääralt maksuvabastusele on tunduvalt tarbijasõbralikum kui kohene üleminek riigis kehtivale üldisele käibemaksumäärale. Näiteks kui ajalehtede kirjastamiseks ostetud kaupade ja teenuste hind on kümme krooni, muud kulud kaks ja ajakirjandusväljaannete konstantne kasuminorm viis krooni, siis käibemaksu nullmäära korral on ajalehe müügihind 17 kr, maksuvabastuse korral 18,8 kr ja 18protsendilise käibemaksu korral 20,06 kr. Esimene variant annab väljaandjale võimaluse saada riigieelarvest tagasi 1,8 krooni ning kolmas variant kohustab tasuma käibemaksu 1,26 krooni.
    Riigikogus möödunud nädalal vastu võetud käibemaksuseaduse muutmise seaduse alusel asendatakse Eesti ajakirjandusväljaannete käibemaksu nullmäär käibemaksuvabastusega 1. jaanuarist 1998.
    Kuna rahandusministeerium taotles võimalust korrigeerida Eesti ajakirjanduse käibemaksuvabastuse korda Euroopa Liidus kehtima hakkavate seaduste järgi, pole välistatud küsimuse taasarutelu riigikogus enne 1998. aastat. Kui Euroopa Liit säilitab käibemaksu nullmäära, teeb nii ka Eesti.
    Eeltoodut arvestades ei ole rahandusministeeriumi ametnikud ajakirjandust puudutavaid käibemaksuseaduse muudatusi töötanud välja mõtlematult. Muudatuste eesmärk oli lähendada seadusandlust Euroopa Liidu seadusandlusele, kuid samas arvestada ka Eesti ajalehelugeja huve.
    Loodetavasti saab ajaleht Äripäev aru oma eksimusest, nimetades ministeeriumi ametnikke jaburateks ning solvates isiklikult minister Mart Opmanni ja kantsler Enn Panti.
    Ajakirjanduses kehtiva tava kohaselt vabandavad väljaanded selliste eksimuste korral avalikult.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Raivo Kokser: ettevõtlust hävitavatest vaktsiinipassidest tuleb loobuda
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Valitsus hoiab ettevõtlust ahistavast vaktsiinipassi poliitikast kinni raskesti mõistetava järjekindlusega, kirjutab väikeettevõtja Raivo Kokser (EKRE).
Tark planeerija kasvab miljonäriks
Oma kodu ostmise soovist ja teiste rahaasjade juhtimisest välja kasvanud investeerimispisik on toonud Kadri Mäsaku sinnamaale, et tal on abikaasaga ligemale miljoni euro suurune investeerimisportfell, mis on toonud mõlemale finantsvabaduse.
Oma kodu ostmise soovist ja teiste rahaasjade juhtimisest välja kasvanud investeerimispisik on toonud Kadri Mäsaku sinnamaale, et tal on abikaasaga ligemale miljoni euro suurune investeerimisportfell, mis on toonud mõlemale finantsvabaduse.
Rimi tõstab rekordiliselt palka, olles valmis enamakski
Käesoleva aasta alguses on Rimi otsustanud teha ajaloo suurima palgatõusu kõigile oma töötajatele, ütles Rimi ostudirektor Maris Rannus.
Käesoleva aasta alguses on Rimi otsustanud teha ajaloo suurima palgatõusu kõigile oma töötajatele, ütles Rimi ostudirektor Maris Rannus.
Raadiohommikus ükssarvik, riskiraha ja kuidas leida töötajaid, kui neid ei ole
Äripäeva raadio hommikuprogrammis teeme reedel juttu riskantsetest ja kiiresti arenevatest valdkondadest ning nende võimalustest. Samuti ühest kallist veast, mille investorid enda teadmata sel aastal teha võivad.
Äripäeva raadio hommikuprogrammis teeme reedel juttu riskantsetest ja kiiresti arenevatest valdkondadest ning nende võimalustest. Samuti ühest kallist veast, mille investorid enda teadmata sel aastal teha võivad.