Venemaa aktsiaturg on ebalikviidne ja spekulatiivne

Eelmise nädala märksõnadeks Venemaa aktsiaturul olid tõus ja käibe suurenemine. RTSi päevakäive saavutas eelmise nädala neljapäeval valimisjärgse rekordtaseme -- 24 mln dollarit.

Neljapäeva õhtuks oli enamik blue chips-aktsiate hindu tõusnud võrreldes esmaspäevaga umbes 15%. Eriti kiire oli tõus just neljapäeval, saades peamiselt hoogu valitsuse koosseisu kinnitamisest. Reedeks ennustas enamik diilereid tagasilööki ning nii ka turg käitus, kukkudes 5%. Siiski oli kauplemine langeval turul väga loid ning mingit märgatavat müügilainet ei toimunud, seda eriti Londoni ja New Yorgi investorite osas. Esmaspäeva hommikul turg jätkas langust, kuid juba aeglasema tempoga, ja õhtul sulgemiseks enamik aktsiate hindu hoopis tõusis 3--5% võrra.

Teisipäev algas samuti äärmiselt loiu kauplemisega ning hinnad lihtsalt seisid paigal. Turu selline käitumine näitab veelkordselt Venemaa aktsiaturu äärmiselt spekulatiivset palet. Turgu liigutavad üksikud suured tegijad, kes koondavad enda klientide ostu-müügi korraldusi või opereerivad mõne lääne fondi rahadega. Kuna turg on suurematele summadele suhteliselt ebalikviidne ning selliseid tehinguid tuleb teha läbi mitme tehingupartneri, reageeritakse kohese hindade muutmisega.

Lisanduvad kohalikud maaklerid ja spekulandid enda rahaga, et lõigata kiiret kasumit hinnamuutustest, liigutades turgu veelkord endale kasulikus suunas. Salomon Brothersi diilerid arvasid, et umbes kaheksa miljoni dollari suurune investeering tõstaks aktsiate hindu 10--12%. Samas pole sellel nädalal lääne poolt suuremaid ostukäske ette näha, kuna enne tahetakse ära oodata IMFi otsus Venemaale laenu andmise osas, mis peaks langetatama järgmisel nädalal.

Venemaa riiklike võlakirjade -- GKOde turgu mõjutas peamiselt keskpanga otsus lubada turule välisinvestorid, olles selleks välja töödanud uue nn C-tüüpi konto. Otsuse järgi tohivad välisinvestoritele GKOsid vahendada keskpanga poolt määratud kitsas ring pankasid. Kuna C-kontol ei saa arveldada rubladega või õigemini sellel arveldamisega kaasneb kohustuslik rublapositsiooni katmine Venemaa rahandusministeeriumi poolt määratud forward-kursiga, siis süüakse ära enamus teenitud kasumist. See samm on muutnud GKOd paljude suurt kasumit taga ajanud Eesti investorite jaoks ebahuvitavaks. Teistmoodi on otsus mõjunud lääne investoritele, kellel varem tõesti oli turul osalemine raskendatud (peamiselt just esmaturul). Seda oli näha juba eelmise nädala oksjonil (oksjonid toimuvad igal kolmapäeval), kui võlakirjade tulusus langes võrreldes varasemaga üsna järsult. Pidev hindade tõus ehk samal ajal siis tulususe langus on sellel turul olnud määravaks trendiks juba paar kuud, mis tõsi küll viimasel ajal on toimunud aeglasema tempoga.

Erinevalt GKOdest ei laienenud Venemaa keskpanga määrus Peterburi riiklikele munitsipaalvõlakirjadele -- MKOdele. Sellest tulenevalt on alust arvata, et mingit olulist hindade tõusu siin oodata ei ole ning arvatavasti jääb MKOde tulukõver edaspidi GKOde omast kõrgemale. Hetkel kaubeldakse siiski veel GKOde lähema kustutustähtajaga seeriaid MKOde vastavatest paberitest suurema diskontoga (suurema tulususega). Vastupidine on olukord aga pikemaajaliste võlakirjade osas, mis on tingitud suuremast nõudlusest pikemaajaliste GKOde järele investorite poolt, kes restruktureerivad enda portfelle.

Oma lae on hetkel saavutanud MINFINid (finantsministeeriumi võlakirjad), mis selle nädala alguses üllatasid vastupidiselt eelmise nädala tõusule hoopis tugeva hindade langusega. Edasist käiku on siin raske ennustada, kuid arvatavasti on ka siin üheks peamiseks teguriks IMFi laenu otsustamine.

Kõiki Balti väärtpaberiturge iseloomustab äärmiselt madal käive ning üldine suvine loidus. Nii on Läti aktsiaturul peamiseks tegijaks juba kevadest saadik Unipanga aktsia, mis moodustab lõviosa käibest. Samas moodustab Riia börsi käive ainult murdosa Tallinna väärtpaberibörsi käibest (keskmine Riia börsi nädalakäive võrdub umbkaudu Tallinna börsi tavalise päevakäibega). Väheaktiivne on ka Läti võlakirjaturg, kus tulukus on viimaste kuude jooksul sisuliselt püsinud muutumatuna 9--15% vahemikus.

Sarnane on olukord ka Leedu turul, kus aktsiaturg puudub peaaegu täielikult ning börsil kaubeldakse peamiselt ainult riiklike võlakirjadega (umbes 90% kogukäibest). Samas on sellel turul tulukus veel püsinud suhteliselt kõrgel tasemel, kuigi pidevalt langedes. Nii on kahe kuu jooksul kolmekuiste võlakirjade tulukus langenud 28 protsendilt 19 protsendile. Samas on turg püsinud üsna ebalikviidsena, olles peamiselt mõjutatud kahest suuremast turutegijast -- Nomura ja Merill Lynch. Kuna nõudlus oksjonitel ületab siiski suuresti pakkumist, siis võib arvata, et tulukuse langus peaks veel jätkuma.