22. august 1996 kell 22:00

EKN määrab krediidiriski

Esiteks on riigid, kus tegutsevatele Rootsi firmadele üldse riiklikku tagatist ei anta. Need on Serbia, Bosnia, Iraan, Iraak, Liibüa, Süüria, Bulgaaria, Põhja-Korea, Birma, Venetsueela ja kaudselt ka Venemaa. Kuna ainsana saavad riikliku tagatise need Venemaa-laenud, mis mööndakse parlamendis kinnitatud Balti programmi raames, mis näeb ette 3,6 miljardi Eesti krooni suuruse nn pehme krediidi Eestile, Lätile, Leedule ja Loode-Venemaale.

Teiseks on riigid, kus tegutsemist peetakse Rootsi firmadele ohutuks. Nende hulka kuuluvad ELi liikmesmaad, USA, Kanada, Mehhiko, Jaapan ja Austraalia.

Järgnevad kaks palli saavad väikese krediidiriskiga riigid ning suure krediidiriskiga riigid, mida hinnatakse sõltuvalt ärikliima ebastabiilsusest 3--9 palliga. Sinna kuuluvad EKNi määratluse järgi Baltimaad, Ida-Euroopa riigid, Hiina, India, Ladina-Ameerika ja Aafrika maad.

Sõltuvalt riigile antavast pallist tuleb ekspordifirmal maksta EKNile kindlustusmaksu, mis võib moodustada lepingusummast 1,5% OECD liikmesmaade puhul ja kuni 20% suurima palliga riikide puhul.

EKN tagab põhiliselt pikaajalisi laene infrastruktuuriprojektidele. Tegelikult on EKNi klientideks pangad, kelle laenud Rootsi firmade eksporditegevusele komisjon kinnitab.

Juuni lõpus oli EKNil garantiikohustusi 57,6 mld EEKi väärtuses. Pool riskikapitalist tuli India ja Hiina arvele. Teised suuremad garantiiriigid olid Türgi, Mehhiko, Pakistan, Indoneesia ja Tai. 1994. a andmetel oli 86% pikaajalistest ekspordigarantiidest saanud neli suuremat firmat: ABB, Volvo, Ericsson ja Elof Hansson. DI

Hetkel kuum