• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 23.08.96, 01:00

Kas need tsiviilkoodeksi punktid peaks tühistama?

Hetkel, enne kui ma seda seaduseteksti ei ole ise vaadanud, jään ma selle konkreetse seadusepunkti suhtes vastuse võlgu. Mis puutub ükskõik millise laenu intressidesse, siis võib lepingus ette näha need intressid ka mingi teise vormi all, neid saab ju vormistada väga mitmeti.
Kui rääkida panganduslikest laenudest, siis on krediidiasutuste seaduses kirjas, et ilma intressita laenu andmine ei tule kõne allagi. Tuleb arvestada, et kui on tegemist mittepangandusliku laenu andmisega krediidiasutuste seaduse järgi, siis sellisel juhul laenuvõtjaks ei tohi mingil juhul olla lai avalikkus.
Kõnealused seadusepunktid puudutavad ala, kus on mitte avalikkuselt, aga mingilt kinniselt ringilt võetud vahendid või kinnisele ringile antud laen. Praegu on maksustamispraktika suunatud sinnapoole, kus vaikimisi eeldatakse, et ettevõtetevaheline laenuandmine toimub. Rahandusministri määrusega tulumaksuseaduse kohta kinnitab rahandusminister mingi keskmise laenuintressi. See pannakse paika just nendeks puhkudeks, kui ettevõte annab näiteks oma töötajale laenu ja muude samalaadsete operatsioonide puhul. Seega eeldatakse, et kuskil on see laenuintress olemas.
Sageli ei anna ettevõte teisele firmale protsendiga laenu, vaid lepingus pannakse paika mingid muud tingimused. Laenu andmine iseenesest ei ole ju mingi eesmärk omaette ja mingi pidev protseduur, ta on siiski vastutulek teisele firmale. Kui kaks firmat on omavahel laenu asjus juba kokku leppinud, siis on ju alati võimalik ka intress kokku leppida ja ära maksta nii, et see kuskil ei kajastu. Selles mõttes on see seadusepunkt küll täiesti mõttetu. Teistele ettevõtetele laenu andmine võib kõne alla tulla heade partnerite puhul erandkorras. Laenu andmisega me loomulikult pidevalt ei tegele, meie põhitegevus on ju hoopis midagi muud. Kui näiteks mõnel heal partneril tekib likviidsuskriis, siis on selline kiirlaenu andmine teoreetiliselt võimalik. Ma tean, et sellist lühiajalist ettevõtetevahelist laenu andmist praktiseeritakse, kui on teada, et probleeme tagasimaksmisega ei teki. Laenu kuskilt pangast küsida ja saada on keerukas ja see ei tasu vaeva ära. Laenu andmise põhjuseid võib olla mitmeid, näiteks see, et mingi suur klient jääks ka edaspidi kliendiks jne. Oma töötajatele antakse erandkorras laenu, mingitel konkreetsetel põhjendustel ja igakord spetsiaalselt järgi uurides.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.07.24, 12:25
30 aastat zombi-majandust: Jaapani valuutakriis kogub hoogu
Jeeni kurss kukkus dollarisse värske, 38 aasta madalaima tasemeni. Viimati kauples jeen nii nõrgal tasemel 1986. aastal. Riigis on alanud valuutakriis, mis on just praegu hoogu kogumas ning paneb valitsuse ja keskpanga väga raskete otsuste ette.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele