• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keila TÜ müüb oma kinnisvara

    «See on laisk kapital, mida seni olime pakkunud oma ringkonnas, aga nüüd tahame avalikult müüa,» põhjendas müüki korraldav Keila TÜ haldusjuht Ain Külin.
    600 m² suurune 50ndatel ehitatud Keila kaubamaja, mis pärast Rõõmu kaubamaja avamist seisab pooltühjana, asub Külini sõnul väga magusa koha peal, mistõttu ühistu loodab selle müüa vähemalt 3 miljoni krooni eest.
    Problemaatilisem on Külini ütlusel kiriku kõrval asuva pooleldi valminud turuhoone müük, mille eest ühistu soovib saada miljon krooni. «Et sellest näiteks kaubanduskeskus teha, läheb veel vähemalt 10 miljonit krooni,» hindas Külin. «Meile kui kaubandusasutusele on see praegu täiesti tulutu. Keilas pole nii suurele kaubamajale enam kohta.»
    Umbes 2000m² pinnaga ja kaupluse pidamiseks ebasoodsa koha peal asuvast turuhoonest annaks Olev Mälli sõnul teha näiteks rock-kontsertide koha või mõne spetsialiseeritud kaubanduskeskuse.
    Ühistu müüb ka paarisaja tuhande krooni eest Haru teel aastate eest pooleli jäänud 1600m² kaubanduskeskust, kus Ain Külini sõnul võiks nüüd Hollywood mõnd sõjafilmi teha.
    Keila TÜ müüb ka Riisipere kauplust, kus kahe kaupluse ühinedes jäi üks hoone tühjaks.
    Olev Mälli sõnul on peaaegu kõikide tarbijate ühistute probleem, et nõukogudeaegsed mastaapsed ehitused on jäänud tulutult kätte ja need on vaja maha müüa.
    Eesti tarbijaühistute keskühistu haldusdirektori Urmas Pakase sõnul on nn laisk kapital tarbijate ühistute bilansis pidevalt vähenenud. «Keskühistu kohta võib öelda sama, ehkki laisa kapitali osakaalu väljatoomine põhivahendistest nõuab tõsist finantsanalüüsi,» märkis ta.
    Mälli sõnul on ühistul kinnisvara kokku 35 miljoni krooni eest, millest müügile pandavad objektid moodustavad umbes 4--5 miljonit. Tema ütlusel investeeritakse müügist saadav raha olemasolevate kaupluste tehnoloogia parandamisse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Pangajuhid avaldasid kasvuplaani: rahvusvaheline turg, kaubandus ja krüpto
LHV Groupi juhi Madis Toomsalu meelest on panganduse suurim oht see, et keset mustade luikede ajastut unustatakse ära, kuidas teha äri ja edukalt kasvada. Kuigi inflatsioon ja intressitõusud võivad niisamagi pankade aktsiatele hoogu juurde anda, ei saa ilma heade kasvuplaanideta, tõdesid pangajuhid täna investor Toomase konverentsil.
LHV Groupi juhi Madis Toomsalu meelest on panganduse suurim oht see, et keset mustade luikede ajastut unustatakse ära, kuidas teha äri ja edukalt kasvada. Kuigi inflatsioon ja intressitõusud võivad niisamagi pankade aktsiatele hoogu juurde anda, ei saa ilma heade kasvuplaanideta, tõdesid pangajuhid täna investor Toomase konverentsil.
Tehniline viga lükkas Tallinki reisi Turust Stockholmi päeva võrra edasi
Tallinki laeva Baltic Princess reis Turust Stockholmi lükkus tehnilise vea tõttu päeva võrra edasi, kirjutab Iltalehti.
Tallinki laeva Baltic Princess reis Turust Stockholmi lükkus tehnilise vea tõttu päeva võrra edasi, kirjutab Iltalehti.
Tarbijate ostujõu toetamine on tähtis, aga ärisektor ootab nüüd gaasisoodustust
Inimeste ostujõu, tarbimiskindluse ja raske talve üleelamise toetamine oli valitsuse poolt õige otsus, leidsid nii gaasiintensiivse toidutootmissektori kui gaasimüüjate esindajad. Elektrisoodustust ettevõtetele peetakse pigem kosmeetiliseks abivahendiks.
Inimeste ostujõu, tarbimiskindluse ja raske talve üleelamise toetamine oli valitsuse poolt õige otsus, leidsid nii gaasiintensiivse toidutootmissektori kui gaasimüüjate esindajad. Elektrisoodustust ettevõtetele peetakse pigem kosmeetiliseks abivahendiks.