«Esimese sissemakse peaksid nad tegema kuu aja jooksul,» lisas Silva Männik.
Viis päeva pärast esimest sissemakset loeb EEA erastamislepingu jõustunuks ning alles siis avaldab EEA lepingu sisu, lausus Männik. Seega selgub Männiku sõnul kuu aja pärast, millise summa eest, milliste järelmaksu- ja teiste lisatingimustega Esoil erastati ning kui palju oli lõplikke pakkumusi.
Erastamisagentuur on lisaks Esoili erastamislepingule Coastal Baltica Holdingu tütarfirmaga AS Estonian Oil Service sõlminud lepingu ka AA-Õligrupiga, kõrvaldamaks takistusi Esoili erastamisel, mis tulenesid Õligrupi võlanõudest Esoili vastu.
EEA, Esoili ja AA-Õligrupi vahel sõlmitud lepingut on Männiku sõnul veel vara avalikustada.
AA-Õligrupi esindaja Aadu Luukase sõnul pole tegemist tavalise kommertslepinguga, mistõttu üksikasju ta ei avalikusta. Majandusminister Andres Lipstoki sõnul ei tohiks salatsemiseks aga olla mingit põhjust.
Seni ei ole aga ükski institutsioon nõus vastama järgmistele küsimustele: milline on see summa, mille EEA kohustub tasuma AA-Õligrupile ning kes võttis maha Esoil erastamise tõkendid, mis tulenesid Õligrupi 90 miljoni kroonisest võlanõudest Eesti Kütuse vastu.
Kevadel mõistis arbitraazhikohus AA-Õligrupi kasuks umbes 20 miljonit krooni Eesti Kütuselt ja umbes 70 miljonit krooni ASilt Esoil. EEA võttis Esoili kohustuse enda kanda.
Samuti ei ole tänaseni EEA soostunud vastama küsimusele, kas ta oma lepingutes AA-Õligrupiga võtab arvesse ka hagi Tartu linnakohtus, millega Hansa Kindlustuse AS vaidlustab AA-Õligrupi omandatud Eesti Kütuse vastu suunatud 90 miljoni kroonise võlanõude seaduslikkuse. Hansa Kindlustus on seisukohal, et raha, mille EEA võib pärast Esoili müüki kanda AA-Õligrupi kontole, kuulub hoopis Tartu Kommertspangale.
Aadu Luukase sõnul on Õligrupi ja EEA vaheline leping sõlmitud selleks, et võtta maha Esoili erastamisel olnud tõkendid.