• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sotsiaalkindlustuse muudatustest

    Võrdle Äripäev (nr 148, 28. august 1996) «Sotsiaalmaksu tasumise korras võib tulla muudatusi»
    Hiljaaegu saatis sotsiaalminister Äripäeva vahendusel rahvale optimistliku tooniga sõnumi, mis oli lühidalt järgmine:
    -- sotsiaalmaksu hakkavad tasuma võrdselt töövõtja ja tööandja, ravikindlustusmaksust tasub 12% tööandja ja 1% töövõtja;
    -- selle sammuga pääseme lähemale Euroopa õiguslikule süsteemile;
    -- nüüd on kavas luua ka personaalne register;
    -- maksuhalduri õigused antakse ka sotsiaalkindlustusametile;
    -- Äripäeva kommentaarist selgub, et sisuliselt on tegemist keskmise palga tõusuga.
    Alustaksin kommenteerimist viimasest, s.o Äripäeva-poolsest kommentaarist. Kahjuks peab tõdema, see on täiesti ebapädev. Kui maksukoormus jagataks, siis oleks tööandjal võimalik käituda kahel viisil (mille vahele mahuvad vahevariandid):
    Esimene võimalus: brutopalk jääb samaks --> --11% sotsiaalmaksu + 11% võrra vähenenud palgast tulenev tulumaksu vähenemine = netopalga kaotus pisut alla 10%. Tööandja puhas võit -- 11% kogu palgafondilt sotsiaalmaksu vähenemise arvel.
    Teine võimalus: brutopalka tõstetakse 11% --> --11% sotsiaalmaksu + 11% võrra suurenenud palgast tulenev tulumaksu suurenemine = netopalga kaotus suurenenud tulumaksu osa võrra. Tööandja ei võida ega kaota midagi.
    Niisiis kaotab töötaja igal juhul, tööandja võit esimese võimaluse kasutamisel on aga võrreldav Pyrrhose võiduga. Tegelikus elus võib aga juhtuda midagi vahepealset -- palka tõstetakse pisut või ainult osal töötajatel -- igal juhul häirib see oluliselt töörahu ja ainsad kaotajad on palgatöötajad. Mis puutub üldse vajadusse vähendada ettevõtja maksukoormat, siis soovitaksin lugeda Enn Roose artiklit sellestsamast Äripäevast, kus ilmus intervjuu Vilosiusega. Roose näitab ilmekalt ja ühemõtteliselt -- juba praegu on tunduvalt suurem maksukoormus «laotatud» maksumaksja õlgadele ja seda kavatsetakse veelgi tõsta.
    Maksuhalduri õiguste andmine sotsiaalkindlustusametile on samm, mida praegusel hetkel töövõtjad tervitavad. Võlgnevused on tõesti suured ja maksude laekumine halb.
    Ka personaalse registri loomise vajadus on töötajaile ilmselge. See annaks kasu nii maksude laekumise kontrollimisel kui ka võimaluse tulevikus pensioneid õiglasemalt arvestada. Siiski pole register iseenesest kasulik, vaid ikka see, kuidas teda kasutatakse. Artiklis vihjatakse küll seostele pensioniseadusega, kuid viimasest ei räägita. Loodame sellega tutvuda lähitulevikus ja siis saab ka anda hinnangu, kas register on töötajaile kasuks või kahjuks.
    Arvamus, et maksukoormuse jagamise aktiga iseenesest (ja selline mulje artiklist jääb) astume Euroopa Liidu õigusruumile lähemale, on petlik. Maksukoormust jagatakse eri riikides väga erinevalt ja maksukoormuse jagamine ei ole mitte ühegi Euroopa Liidu akti teema. Pensioneid puudutatakse Euroopa Liidu nõuetes üldse suhteliselt vähe -- on vaid mõningad standardid (näiteks võrdne pensioniiga meestele ja naistele ning nõue, et pensionile minnes tagaks riik inimesele vähemalt 40% inimese viimati saadud palgast (nn asendavusmäär ehk replacement rate)) ja hulk nõudeid, mis on seotud inimeste staazhi- ja pensionifondi makstud maksete arvestusega liikumisel ühest riigist teise.
    Viimaks seisukoht artikli põhisõnumi kohta -- otsus maksukoormuse jagunemise kohta on enneaegne ja põhjendamatu. Loodetav kasu on kasin, kuid toob kaasa igal juhul palju probleeme. Ilmselgelt ei ole muudatusega rahul töötajad ja seega on suure küsimärgi all töörahu.
    Retooriliselt võiks lõpetada, kas pole mitte tegemist ämbriga, kuhu sotsiaalminister ise vabatahtlikult kipub?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Euroopa suurim pank soovitab investoritel Euroopa aktsiaid vältida Blackrock näeb pikaajalisi võimalusi energiakriisis
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
HSBC privaatpanganduse ja varahalduse globaalne investeerimisjuht Willem Sels leiab, et investorid peaksid vältima Euroopa aktsiate otsimist, kuna energiakriisi tõttu on riski ja tulu suhe on liiga suur. Blackrocki investeerimisjuht Nigel Bolton näeb energiakriisis aga võimalusi.
Selgeid sõnumeid palun! Ja mitte ainult 5 minutit enne “AK”d
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Peaminister Kaja Kallas ei teinud neljapäeval ehk otseselt viga endale eetriaega soovides, küll aga peab sõnum, mis sel viisil avalikkuse suunas teele saadetakse, olema soovitud mõju saavutamiseks lihtsam ja täpsem, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Taavi Pertman langes esimese investeeringuga kohe petturite küüsi
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Rahafoorumi blogi autori ja finantskoolitaja Taavi Pertmani südameasi on alustavate investorite abistamine nende esimeste sammude tegemisel investeerimismaailmas. Kõik tundub kohutavalt keeruline ja abi kulub marjaks ära, usub Pertman, kes ise sai aastaid tagasi oma esimesi investeeringuid tehes petturitelt vastu pükse.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Kunstmuruäri juhti häirib korruptsioonihõng riigihangetel
Gasellist kunstmuruäri Unigrass juhti ja omanikku Andrus Kivi häirib, et ametnikud üritavad riigihangete tulemusi mõjutada.
Gasellist kunstmuruäri Unigrass juhti ja omanikku Andrus Kivi häirib, et ametnikud üritavad riigihangete tulemusi mõjutada.
Kusti Salm: Venemaa suurendab panuseid, peame talle sõja hinda tõstma
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Oluline on sõnum Venemaale, et mobilisatsioon ja annekteerimine tähendavad Läänelt rohkem relvaabi Ukrainale, ainult nii saab Venemaa isu ohjeldada, ütles kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm tänasel pressikonverentsil.
Lääne-Viru ettevõtjaid elektrikatkestus ei hirmuta
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Selline teade nagu eile, kui peaminister Kaja Kallas palus rahval valmistuda võimalikeks paaritunnisteks elektrikatkestusteks, Lääne-Viru ettevõtjaid verest välja ei löö, kirjutab
Kaja Kallas: kõigil on tark olla valmis elektrikatkestusteks
Peaminister Kaja Kallas pöördus täna õhtul avalikkuse poole seoses Venemaa tõttu pingestuva julgeolekuolukorraga.
Peaminister Kaja Kallas pöördus täna õhtul avalikkuse poole seoses Venemaa tõttu pingestuva julgeolekuolukorraga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.