Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sotsiaalkindlustuse muudatustest

    Võrdle Äripäev (nr 148, 28. august 1996) «Sotsiaalmaksu tasumise korras võib tulla muudatusi»
    Hiljaaegu saatis sotsiaalminister Äripäeva vahendusel rahvale optimistliku tooniga sõnumi, mis oli lühidalt järgmine:
    -- sotsiaalmaksu hakkavad tasuma võrdselt töövõtja ja tööandja, ravikindlustusmaksust tasub 12% tööandja ja 1% töövõtja;
    -- selle sammuga pääseme lähemale Euroopa õiguslikule süsteemile;
    -- nüüd on kavas luua ka personaalne register;
    -- maksuhalduri õigused antakse ka sotsiaalkindlustusametile;
    -- Äripäeva kommentaarist selgub, et sisuliselt on tegemist keskmise palga tõusuga.
    Alustaksin kommenteerimist viimasest, s.o Äripäeva-poolsest kommentaarist. Kahjuks peab tõdema, see on täiesti ebapädev. Kui maksukoormus jagataks, siis oleks tööandjal võimalik käituda kahel viisil (mille vahele mahuvad vahevariandid):
    Esimene võimalus: brutopalk jääb samaks --> --11% sotsiaalmaksu + 11% võrra vähenenud palgast tulenev tulumaksu vähenemine = netopalga kaotus pisut alla 10%. Tööandja puhas võit -- 11% kogu palgafondilt sotsiaalmaksu vähenemise arvel.
    Teine võimalus: brutopalka tõstetakse 11% --> --11% sotsiaalmaksu + 11% võrra suurenenud palgast tulenev tulumaksu suurenemine = netopalga kaotus suurenenud tulumaksu osa võrra. Tööandja ei võida ega kaota midagi.
    Niisiis kaotab töötaja igal juhul, tööandja võit esimese võimaluse kasutamisel on aga võrreldav Pyrrhose võiduga. Tegelikus elus võib aga juhtuda midagi vahepealset -- palka tõstetakse pisut või ainult osal töötajatel -- igal juhul häirib see oluliselt töörahu ja ainsad kaotajad on palgatöötajad. Mis puutub üldse vajadusse vähendada ettevõtja maksukoormat, siis soovitaksin lugeda Enn Roose artiklit sellestsamast Äripäevast, kus ilmus intervjuu Vilosiusega. Roose näitab ilmekalt ja ühemõtteliselt -- juba praegu on tunduvalt suurem maksukoormus «laotatud» maksumaksja õlgadele ja seda kavatsetakse veelgi tõsta.
    Maksuhalduri õiguste andmine sotsiaalkindlustusametile on samm, mida praegusel hetkel töövõtjad tervitavad. Võlgnevused on tõesti suured ja maksude laekumine halb.
    Ka personaalse registri loomise vajadus on töötajaile ilmselge. See annaks kasu nii maksude laekumise kontrollimisel kui ka võimaluse tulevikus pensioneid õiglasemalt arvestada. Siiski pole register iseenesest kasulik, vaid ikka see, kuidas teda kasutatakse. Artiklis vihjatakse küll seostele pensioniseadusega, kuid viimasest ei räägita. Loodame sellega tutvuda lähitulevikus ja siis saab ka anda hinnangu, kas register on töötajaile kasuks või kahjuks.
    Arvamus, et maksukoormuse jagamise aktiga iseenesest (ja selline mulje artiklist jääb) astume Euroopa Liidu õigusruumile lähemale, on petlik. Maksukoormust jagatakse eri riikides väga erinevalt ja maksukoormuse jagamine ei ole mitte ühegi Euroopa Liidu akti teema. Pensioneid puudutatakse Euroopa Liidu nõuetes üldse suhteliselt vähe -- on vaid mõningad standardid (näiteks võrdne pensioniiga meestele ja naistele ning nõue, et pensionile minnes tagaks riik inimesele vähemalt 40% inimese viimati saadud palgast (nn asendavusmäär ehk replacement rate)) ja hulk nõudeid, mis on seotud inimeste staazhi- ja pensionifondi makstud maksete arvestusega liikumisel ühest riigist teise.
    Viimaks seisukoht artikli põhisõnumi kohta -- otsus maksukoormuse jagunemise kohta on enneaegne ja põhjendamatu. Loodetav kasu on kasin, kuid toob kaasa igal juhul palju probleeme. Ilmselgelt ei ole muudatusega rahul töötajad ja seega on suure küsimärgi all töörahu.
    Retooriliselt võiks lõpetada, kas pole mitte tegemist ämbriga, kuhu sotsiaalminister ise vabatahtlikult kipub?
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tehnoloogiaaktsiad lükkasid USA indeksid tõusule
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Potapenko ja Turõgin antakse USA-le välja
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Kelmuses süüdistatud krüptoärimehed Sergei Potapenko ja Ivan Turõgin antakse ikkagi Ameerika Ühendriikide võimudele välja, sest riigikohus nende kaebust arutada ei võtnud.
Keilas algasid 30miljonise ärikeskuse ehitustööd
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.
Kinnisvarafirma ja Harju Elektri suuraktsionär Harju KEK alustas Keila kesklinnas 30miljonise ärikeskuse ehitamist.