Ukrainas algas rahareform

Grivna käibeletulek Ukraina raskeid majandusprobleeme ei lahenda, kinnitavad ökonomistid. Ehkki Ukraina on saanud 1991. a hüperinflatsiooni ohjeldatud, on tema majanduse maht 1990. a võrreldes kahanenud poole võrra ning enne järgmist aastat majanduskasvu oodata ei ole. Põhiliselt just majandusprobleemide tõttu on valitsus grivna käibelelaskmist mitu korda edasi lükanud.

Siiski on ekspertide hinnangul praegu grivnal head võimalused tugevust säilitada, kuna inflatsioon on väike, eelmise valuuta, karbovanetsi kurss oli viimased kuus kuud püsiv ja keskpank on loonud kahe miljardi dollari suurused valuutavarud.

Ukraina keskpanga peadirektori Viktor Jushtshenko andmetel on Ukraina rahamass kokku 370 triljonit karbovanetsit ehk umbes 2,1 mld dollarit.

Seni ei ole veel selge, millist valuutarezhiimi hakkab keskpank järgima. Jushtshenko kinnituse kohaselt on grivna esialgu vabalt kõikuva kursiga, kuid edaspidi võidakse see siduda kas ühe välisvaluuta või siis valuutakorviga. Lõplik otsus sõltub rahvusvahelisest valuutafondist, kellega Ukraina peab 1,5 mld dollari suuruse grivna stabiliseerimise fondi loomise üle.

Rahareformi eel kartsid ukrainlased kõige rohkem selle võimalikku konfiskeerivat iseloomu. Valitsus ja keskpank otsustasid seda vältida, kuid see tähendab ka kõigi endiste majandus- ja rahan-dusprobleemide automaatset ülekandumist grivnaajastusse. Ühtlasi külmutas valitsus alates tänasest kuuks ajaks kõik hinnad, kuigi need jõudsid grivna käibeletuleku eel juba mõnevõrra tõusta.

Kui juunis ja juulis oli tarbijahinnatõus Ukrainas peaaegu null (0,1% kuus), siis augustikuu inflatsioon oli põhiliselt kommunaalteenuste hinnatõusu tõttu 5--6%. Septembrikuu prognoos on 2,6%, kuid oktoobris peaksid hinnad pärast kuuajalist külmutamist ning seoses uue raha käibeletulekuga tegema taas hüppe.

Ukraina keskmine vanaduspension on 45 grivnat ja keskmine kuupalk 132 grivnat. REUTER-ITAR-TASS-ETA-ÄP