Eesti autovedajad Venega hädas

Siiani pole keegi teatanud, mille eest ning kui palju maksma hakatakse.

Venemaa teedeministeerium vastas meie järelepärimisele suusõnaliselt, et kui nende poole kirjalik pöördumine teha, teatavad nad meile, kes veolubasid piiri pealt hakkab saama ning kui palju need maksavad.

Piiril müüb praegu lubasid SMAP. Tegu on Sovinterautoservice'i töötajatega piiril.

Sovinterautoservice'ile Venemaa teedeministeeriumi poolt saadetud kirjas on öeldud, et veolubade müük kehtestatakse kõikidele riikidele, kes ei ole sõlminud Venemaaga kahepoolset maanteevedudealast lepingut. Eestil on idanaabriga tänaseks sõlmitud ainult raamleping, mida erinevalt päris lepingust nii tõsiselt ei võeta.

Praegu on teada vaid niipalju, et veoload maksavad kusagil 50 kuni 250 USD.

Ülekabariitsed ja keskkonnaohtlikud veosed lähevad ilmselt kallimate veolubade alla. Tavaliste regulaarveoste või siis veoste puhul, mis ei ületa kaalult ja kubatuurilt lubatud norme, maksab veoluba praegu 52 USD.

Võib juhtuda, et Venemaa tahab Eestiga veolubasid vahetama hakata kvootide alusel -- samapalju kui Vene vedajaid Eestisse tuleb, saab meie vedajaid tasuta Venemaale sõita.

Kvoot on aga väga kahemõtteline asi, sest kui näiteks Vene firmade autosid käib Eestis aasta jooksul saja ringis, siis Eesti autovedajaid sõidab aasta jooksul Venemaal tuhandeid.

Näiteks lätlastel läks venelastega hästi, sest nad said pärast kahepoolse riikidevahelise maanteetranspordialase lepingu sõlmimisel aastaks 13 000 luba, mis on küllalt suur hulk.

Eesti vahetab veolubasid praegu 26 riigiga. See on iga-aastane protseduur, sest kuigi leping võib olla sõlmitud mitu aastat tagasi, tuleb kvoote igal aastal lepingus korrigeerida.

Me vestlesime Eesti autovedajate ja Venemaa tolli vahel tekkinud probleemidest. Tänase päevani arestib Venemaa toll Eesti autosid. Näiteks kui keegi Eesti autovedajatest on Venemaal kohaliku tolli arvates rikkunud tolliprotseduuri reegleid ning rikkumise sooritanud autot ei ole suudetud kohe kinni pidada, arestitakse piiril sama firma järgmine auto.

Nad olid sellistest asjadest kuuldes üllatunud.

Tekkinud olukord on terve mõistuse vastane. Näiteks esitab Venemaa toll TIR-märkmiku alased pretensioonid poolt otse ASMAPile. Sealt saadetakse Eesti vedaja kohta käiv pretensioon meile. Edasi teatame me omakorda Venemaa tollile, et meie oleme selle eest, et meie vedaja auto on piiri peal seinud juba tükk aega maksnud ning ei kavatse enam rohkem midagi maksta. Vastavalt Venemaa seadustele ei tohi arestida järgmist sõiduvahendit, millega pole rikkumist sooritatud.

Seega satuvad meie Vene kolleegid kahekordse löögi alla -- oma toll nõuab raha ning meie keeldume maksmast.

Kuna ei arestita rikkumise sooritanud auto, vaid järgmine, mis piiri ületab, tekitab see parajat segadust, sest järgmine auto võib olla näiteks liisitud auto.

Eesti vedaja sattub sellisel puhul tõsiselt kahe haamri vahele, sest tasuda tuleb liisingusummad ja peale tulevad autoseisukulud. Lisaks tuleb tekkinud ebameeldivused kuidagi oma kliendiga ära klaarida.

Palju, sest pärast auto arestimist tuleb Venemaalt meile pretensioon, et Eesti autovedaja on rikkumise sooritanud. Meie omakorda pöördume kohe vedaja poole järelepärimisega. Vedaja saadab aga meile kirja, milles selgitab, et ta on maksnud juba piisavalt palju ning ei soovi ise enam midagi teha. Paljud vedajad on püüdnud asja klaarida Venemaa kohtutes, kuid sealne kohus ei võta asja isegi arutusele.

Ühelt poolt suudaks ilmselt siin midagi ära teha ASMAP, kuid neid ei võeta seal tõsiselt, sest nad ei maksa kohalikule tollile vedaja maksmata jäänud raha. Pretensioonide eest ei saa nad aga tasuda seetõttu, et toll on asjad vormistanud tihtipeale valesti ning rahvusvaheline garantiisüsteem lükkab nõuded tagasi.

Venemaa toll kohati nõuab TIR-märkmiku täitmist ja eelistab seda teistele garantiidele. Ilmselt on neil säilinud mingi lootus, et kunagi mingid rikkumised kaetakse. Venemaa rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioon ei saagi midagi maksta, kui asju vormistatakse valesti.

Lahendust on hetkel väga raske leida. Näiteks on lätlaste võlg Venemaa tolli ees hetkel 70 miljonit USD. Seega võib öelda, kui ka tahaks midagi maksta, siis sellist summat ei ole mitte kusagilt võtta.

Palju neid täpselt vahele on jäänud, pole teada. Ma võin öelda, et paljud vedajad on suutnud esitada piisavalt dokumente ning saavutanud enda õigeksmõistmise.

Konkreetseid pretensioone seoses TIR-konventsiooniga on meie assotsiatsioonile esitanud Venemaa pool neliteist.

Kui me eelmisel nädalal oma kolleegidega neid läbi vaatasime, selgus, et põhjendatud on nendest ainult üks.

Venelased tahtsid oma riigis autode lahtitollimise sihtpunkti tollides turvalisemaks muuta. Selleks hakkasid sihtpunkti tollid vedajatele välja andma sertifikaate.

Nüüd on aga juhtub imelikke asju, nimelt on Venemaa toll tagasipöörduvatelt Eesti vedajatelt sertifikaate ära korjanud. Ometi peab see jääma vedaja kätte.

Piiripunktis on venelased oma käitumist põhjendanud sellega, et kindlasti on kusagil määrustes kirjas, miks teisi dokumente ära ei ole vaja võtta, ning lisanud, et me veel uurime asja.

Ma soovitan autovedajatel sertifikaati mitte mingil juhul ära anda.