• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti autovedajad Venega hädas

    Vastab Lauri Lusti Eesti autovedajate assotsiatsioonist

    Siiani pole keegi teatanud, mille eest ning kui palju maksma hakatakse.
    Venemaa teedeministeerium vastas meie järelepärimisele suusõnaliselt, et kui nende poole kirjalik pöördumine teha, teatavad nad meile, kes veolubasid piiri pealt hakkab saama ning kui palju need maksavad.
    Piiril müüb praegu lubasid SMAP. Tegu on Sovinterautoservice'i töötajatega piiril.
    Sovinterautoservice'ile Venemaa teedeministeeriumi poolt saadetud kirjas on öeldud, et veolubade müük kehtestatakse kõikidele riikidele, kes ei ole sõlminud Venemaaga kahepoolset maanteevedudealast lepingut. Eestil on idanaabriga tänaseks sõlmitud ainult raamleping, mida erinevalt päris lepingust nii tõsiselt ei võeta.
    Praegu on teada vaid niipalju, et veoload maksavad kusagil 50 kuni 250 USD.
    Ülekabariitsed ja keskkonnaohtlikud veosed lähevad ilmselt kallimate veolubade alla. Tavaliste regulaarveoste või siis veoste puhul, mis ei ületa kaalult ja kubatuurilt lubatud norme, maksab veoluba praegu 52 USD.
    Võib juhtuda, et Venemaa tahab Eestiga veolubasid vahetama hakata kvootide alusel -- samapalju kui Vene vedajaid Eestisse tuleb, saab meie vedajaid tasuta Venemaale sõita.
    Kvoot on aga väga kahemõtteline asi, sest kui näiteks Vene firmade autosid käib Eestis aasta jooksul saja ringis, siis Eesti autovedajaid sõidab aasta jooksul Venemaal tuhandeid.
    Näiteks lätlastel läks venelastega hästi, sest nad said pärast kahepoolse riikidevahelise maanteetranspordialase lepingu sõlmimisel aastaks 13 000 luba, mis on küllalt suur hulk.
    Eesti vahetab veolubasid praegu 26 riigiga. See on iga-aastane protseduur, sest kuigi leping võib olla sõlmitud mitu aastat tagasi, tuleb kvoote igal aastal lepingus korrigeerida.
    Me vestlesime Eesti autovedajate ja Venemaa tolli vahel tekkinud probleemidest. Tänase päevani arestib Venemaa toll Eesti autosid. Näiteks kui keegi Eesti autovedajatest on Venemaal kohaliku tolli arvates rikkunud tolliprotseduuri reegleid ning rikkumise sooritanud autot ei ole suudetud kohe kinni pidada, arestitakse piiril sama firma järgmine auto.
    Nad olid sellistest asjadest kuuldes üllatunud.
    Tekkinud olukord on terve mõistuse vastane. Näiteks esitab Venemaa toll TIR-märkmiku alased pretensioonid poolt otse ASMAPile. Sealt saadetakse Eesti vedaja kohta käiv pretensioon meile. Edasi teatame me omakorda Venemaa tollile, et meie oleme selle eest, et meie vedaja auto on piiri peal seinud juba tükk aega maksnud ning ei kavatse enam rohkem midagi maksta. Vastavalt Venemaa seadustele ei tohi arestida järgmist sõiduvahendit, millega pole rikkumist sooritatud.
    Seega satuvad meie Vene kolleegid kahekordse löögi alla -- oma toll nõuab raha ning meie keeldume maksmast.
    Kuna ei arestita rikkumise sooritanud auto, vaid järgmine, mis piiri ületab, tekitab see parajat segadust, sest järgmine auto võib olla näiteks liisitud auto.
    Eesti vedaja sattub sellisel puhul tõsiselt kahe haamri vahele, sest tasuda tuleb liisingusummad ja peale tulevad autoseisukulud. Lisaks tuleb tekkinud ebameeldivused kuidagi oma kliendiga ära klaarida.
    Palju, sest pärast auto arestimist tuleb Venemaalt meile pretensioon, et Eesti autovedaja on rikkumise sooritanud. Meie omakorda pöördume kohe vedaja poole järelepärimisega. Vedaja saadab aga meile kirja, milles selgitab, et ta on maksnud juba piisavalt palju ning ei soovi ise enam midagi teha. Paljud vedajad on püüdnud asja klaarida Venemaa kohtutes, kuid sealne kohus ei võta asja isegi arutusele.
    Ühelt poolt suudaks ilmselt siin midagi ära teha ASMAP, kuid neid ei võeta seal tõsiselt, sest nad ei maksa kohalikule tollile vedaja maksmata jäänud raha. Pretensioonide eest ei saa nad aga tasuda seetõttu, et toll on asjad vormistanud tihtipeale valesti ning rahvusvaheline garantiisüsteem lükkab nõuded tagasi.
    Venemaa toll kohati nõuab TIR-märkmiku täitmist ja eelistab seda teistele garantiidele. Ilmselt on neil säilinud mingi lootus, et kunagi mingid rikkumised kaetakse. Venemaa rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioon ei saagi midagi maksta, kui asju vormistatakse valesti.
    Lahendust on hetkel väga raske leida. Näiteks on lätlaste võlg Venemaa tolli ees hetkel 70 miljonit USD. Seega võib öelda, kui ka tahaks midagi maksta, siis sellist summat ei ole mitte kusagilt võtta.
    Palju neid täpselt vahele on jäänud, pole teada. Ma võin öelda, et paljud vedajad on suutnud esitada piisavalt dokumente ning saavutanud enda õigeksmõistmise.
    Konkreetseid pretensioone seoses TIR-konventsiooniga on meie assotsiatsioonile esitanud Venemaa pool neliteist.
    Kui me eelmisel nädalal oma kolleegidega neid läbi vaatasime, selgus, et põhjendatud on nendest ainult üks.
    Venelased tahtsid oma riigis autode lahtitollimise sihtpunkti tollides turvalisemaks muuta. Selleks hakkasid sihtpunkti tollid vedajatele välja andma sertifikaate.
    Nüüd on aga juhtub imelikke asju, nimelt on Venemaa toll tagasipöörduvatelt Eesti vedajatelt sertifikaate ära korjanud. Ometi peab see jääma vedaja kätte.
    Piiripunktis on venelased oma käitumist põhjendanud sellega, et kindlasti on kusagil määrustes kirjas, miks teisi dokumente ära ei ole vaja võtta, ning lisanud, et me veel uurime asja.
    Ma soovitan autovedajatel sertifikaati mitte mingil juhul ära anda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Hüvasti Hiina, tere India! Apple kolib uue iPhone tootmist Indiasse
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Ärikutse: hakkame end sättima – unistuste saarele
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Kui praegu teab Eestit 8 protsenti jaapanlastest, siis pärast Osaka maailmanäitust võiks neid olla viiendik, kirjutab Eesti Tokyo saatkonna äri- ja investeeringute nõunik Oliver Ait.
Hüvasti Hiina, tere India! Apple kolib uue iPhone tootmist Indiasse
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Apple teatas esmaspäeval, et hakkab oma uusimat iPhone 14 tootma Indias. Tehnoloogiagigant kolib tasapisi oma tootmist Hiinast ära.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Raadiohitid: vihjed kasvusektoritele ja hinnalangusele uusarendustes
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Kust võiks investorid leida praegusel ajal kasvu, mis viitab peidetud hinnalangusele uusarenduste turul ja kuidas elada üle langusperiood ehituses – need olid sel nädalal raadiokuulajate põletavamad küsimused, millele saadetest vastust otsiti.
Azovstali omanik plaanib Euroopasse terasetehast
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Uudistest kõigile tuntuks saanud Azostali tehase omanikfirma Metinvest tahab rajada Euroopasse Ukraina rauamaagi töötlemise tehase.
Saabub tulumaksu juurdemaksmise tähtaeg
Esmaspäeval, 3. oktoobril on tuludeklaratsiooni alusel juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu ja maamaksu teise osa tasumise tähtaeg.
Esmaspäeval, 3. oktoobril on tuludeklaratsiooni alusel juurdemaksmisele kuuluva tulumaksu ja maamaksu teise osa tasumise tähtaeg.
Kahe elektripaketiga Matsimoka: vaidlesime pikalt Eesti Energiaga
Toidutööstuse Matsimoka juhatuse liige ja ühe omaniku Jan Inno sõnul on ettevõtte jaoks praegu põhiküsimus, kas osa tarbitavast elektrist, mida makstakse börsihinna järgi, läheb ka universaalteenuse alla.
Toidutööstuse Matsimoka juhatuse liige ja ühe omaniku Jan Inno sõnul on ettevõtte jaoks praegu põhiküsimus, kas osa tarbitavast elektrist, mida makstakse börsihinna järgi, läheb ka universaalteenuse alla.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.