Ambitsioonid idas ja kombinatsioonid kodus

Kalevi peadirektor Märt Vooglaid võiks tunda ennast hetkel Napoleonina. Igatahes meenutab Eesti magusameistrite tungimine Leedu kommiturule seiklusromaanist tuttavat sõjaplaani. Vooglaid hellitab lootusi Kalevi suurest tungimisest itta. Leedu kaudu Valgevenesse ja Venemaale. Läti haaraks Kalev kahest küljest pihtide vahele ja annaks lõunanaabrite kondiitrifirmale Laima tunda, mida üks korralik soome-ugri konkurents alles tähendab.

Kalevi ambitsioonid on põhjendatud. Turud, kuhu ta pürib, on perspektiivikad nii oma ostjaskonna suuruselt kui ka võimaluste rohkuselt. Kalevil on shanss mängida oma eripalgelisusele idamaiste maiustustetootjatega võrreldes. Kalevi otsus minna Leedu turule on ühtlasi järjekordne lüli arengus, mida Eesti tootjate puhul viimasel ajal üha tihedamini märgata võib.

Plaani mingi osa oma tootmisest väljapoole Eestit viia on tõsiselt kaalunud juba Tallinna farmaatsiatehas ja Norma. Kalevi näide kinnitab, et järgijaid taolisele tegutsemisstrateegiale on ja tekib tulevikus juurdegi. Tootmise paigutamisega väljapoole Eestit sihivad firmad ühemõtteliselt Venemaa turgu. Idaturu avanemise vajadusest on Eesti tootjad rääkinud juba pikka aega ja püüdnud valitsusele jõudumööda sellesuunalist survetki avaldada.

Et aga poliitikutelt abi pole tulnud, on otsustatud kasutada eesmärgini jõudmiseks ringteed. Eesti firmade Leedus ja Valgevenes toodetud kaupa ei ähvarda Venemaale viimisel nii kõrged tollibarjäärid kui otse Eestist Venemaale eksportimisel. Veelgi avatumaks muutuvad idaavarused eestlastele aga siis, kui lisaks müügiesindustele suudetakse otse Venemaal panna käima ka tootmistegevus.

Kui Eesti firmade ekspansioonikavatsused tõepoolest ka vilja kannavad, võib nende üle ainult uhkust tunda. Ei lätlased ega leedulased ole senini suutnud oma piiride taha minna. Eesti pangad ja kindlustusfirmad seavad end lõuna pool üha kindlamalt sisse. Tööstusettevõtetel on viimane aeg järele minna.

Mis puutub konkreetselt Kalevisse, siis siin teeb olukorra omanäoliseks veel fakt, et laiahaardelisele ittatungiambitsioonile lisandub Kalevi erastanud Talinvesti kodumaine ärikombinatsioon. Kalevi areng pärast möödunudsügisest põlengut on olnud kiire. Samas näib, et Talinvesti kätte Kalev ei jää.

Talinvesti äriplaan oli lihtne. Erastada Kalev suhteliselt soodsatel tingimustel EVPde eest, arendada temast atraktiivne ja laialdasi koostöösidemeid omav ettevõte ning müüa see siis edasi tunduvalt kallimalt juba mõnele suurele läänepoolsele maiustustetootjale. Tugev haare Balti, Ukraina, Valgevene ja Venemaa maiustuseturul on Kalevi väärtusele kahtlemata oluline lisa. Horisondil kumavad Fazer, Marabou ja maailmagigant Nestl?.

Kaleviga sarnane stsenaarium ootab ilmselt ka Talinvesti erastatud ja moderniseeritavat Estoplasti. Silmapiiril terendavad veel Eesti Merelaevandus ja Kiviter. Kui vaid idee restaureerida siinseid ettevõtteid ja neid kasuga edasi müüa lõpuni vett peaks.