10. september 1996
Jaga lugu:

Hüvitusfondi ähvardab kontroll

Riigikogu majanduskomisjoni liikme Liina Tõnissoni sõnul on uudiseks ettepanek, mille kohaselt riigivaraseaduses sätestatu fondi tegevusele ei laiene. Seega Hüvitusfondi ostu-, müügi- jm tehingud ei ole nii karmilt jälgitavad kui tehingud riigivaraga, selgitas ta.

Tõnissoni sõnutsi on vaidlus selles, kas tehingute teostamine näiteks kinnisvara müügi korral jätta nõukogu otsustada või määratleda seaduses. Sel juhul peaksid need toimuma avalike enampakkumistena ja mitte nõukogu suva järgi, nagu sooviks valitsus.

«Siin meil täna valitsusega veel kokkulepet ei ole,» lisas Tõnisson.

Riigivara ja korruptsiooni seaduse kohaselt on tehingud riigile kuuluva varaga avalikud ja põhiprintsiibiks on enampakkumine.

«Siis me ei tohiks ka selle fondi puhul, olgugi, et ta on avalik-õiguslik, jätta kogu vabaduse fondinõukogule,» sõnas Tõnisson.

Hüvitusfondi jurist Allan Tohv märkis, et vaidlusalune paragrahv ei räägi mitte ainult kinnisvaratehingutest, vaid ka registreerimisele kuuluvatest vallasasjadest.

«Peale ehitiste on veel ka muid vallasasju, näiteks autod, aktsiad. Olen vastu sellele, et piiratakse tehinguid aktsiatega,» teatas Tohv.

Kui seaduseandjal on siiski kindel tahe, et kinnisvaratehingud toimuksid avalikul enampakkumisel, siis tuleb see sätestada eraldi seadusepunktiga, märkis Tohv. Ta selgitas, et avalikul enampakkumisel saab toimuda vaid müük, mitte kinnisvara ost. Tohvi sõnutsi ei ole siiski ka kinnisvara müügi puhul mõtet fondi nõukogu otsustusvõimet piirata, kuna seaduses on kontrollhoobasid piisavalt.

Hüvitusfondi seaduses on kirjas, et nõukogu määrab fondi põhivara võõrandamise ning kasutusse andmise korra, seega ei ole avalik enampakkumine välistatud, lausus Tohv.

Tohv viitas ka Hüvitusfondi seaduse paragrahvile 18 lg 7, mille järgi võetakse kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade omandamise, võõrandamise ja koormamise otsused vastu 2/3 Hüvitusfondi nõukogu koosolekul osalevate nõukogu liikmete nõusolekul.

Lisaks kannavad Hüvitusfondi nõukogu ja juhatuse liikmed varalist vastutust fondile tekitatud kahju korral. Hüvitusfondi kontrollivad nii audiitorid kui riigikontroll, mõnel juhul ka rahandusministeerium.

Tehingute tegemisel seab seadus piirangud näiteks fondi töötajatele, nõukogu ja juhatuse liikmetele ning nende sugulastele.

«Seda kõike arvesse võttes arvan ma, et paranduste tegemine, mis puudutab kinnisvara ja vallasasju, ei ole vajalik, sest seaduses on piisavalt palju kontrollhoobasid riigihuvide tagamiseks,» sõnas Tohv.

Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Tiit Made sõnul on küsimus seitsmeliikmelise nõukogu usaldusväärsuses. «Kes hakkab otsustama, kuhu ja mis tingimustel raha paigutatakse ja kuivõrd nende tegevuse üle peab olema kontroll, siin läks komisjoni ja valitsuse seisukoht lahku,» selgitas Made. Seetõttu teebki majanduskomisjon ettepaneku tõhusamalt kontrollida Hüvitusfondi nõukogu tööd ja fondi halduses oleva raha investeerimist. «Seda ei või lasta täitevvõimu kontrolli alla, vaid selle üle peab olema ka seadusandliku võimu kontroll,» märkis Made.

Jaga lugu:
Hetkel kuum