Hüvitusfondi ähvardab kontroll

Riigikogu majanduskomisjoni liikme Liina Tõnissoni sõnul on uudiseks ettepanek, mille kohaselt riigivaraseaduses sätestatu fondi tegevusele ei laiene. Seega Hüvitusfondi ostu-, müügi- jm tehingud ei ole nii karmilt jälgitavad kui tehingud riigivaraga, selgitas ta.

Tõnissoni sõnutsi on vaidlus selles, kas tehingute teostamine näiteks kinnisvara müügi korral jätta nõukogu otsustada või määratleda seaduses. Sel juhul peaksid need toimuma avalike enampakkumistena ja mitte nõukogu suva järgi, nagu sooviks valitsus.

«Siin meil täna valitsusega veel kokkulepet ei ole,» lisas Tõnisson.

Tehingute tegemisel seab seadus piirangud näiteks fondi töötajatele, nõukogu ja juhatuse liikmetele ning nende sugulastele.

«Seda kõike arvesse võttes arvan ma, et paranduste tegemine, mis puudutab kinnisvara ja vallasasju, ei ole vajalik, sest seaduses on piisavalt palju kontrollhoobasid riigihuvide tagamiseks,» sõnas Tohv.

Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Tiit Made sõnul on küsimus seitsmeliikmelise nõukogu usaldusväärsuses. «Kes hakkab otsustama, kuhu ja mis tingimustel raha paigutatakse ja kuivõrd nende tegevuse üle peab olema kontroll, siin läks komisjoni ja valitsuse seisukoht lahku,» selgitas Made. Seetõttu teebki majanduskomisjon ettepaneku tõhusamalt kontrollida Hüvitusfondi nõukogu tööd ja fondi halduses oleva raha investeerimist. «Seda ei või lasta täitevvõimu kontrolli alla, vaid selle üle peab olema ka seadusandliku võimu kontroll,» märkis Made.