Kunstiülikool plaanib oma naabrusse kõrghoonet

Hoone üldmaksumuseks nimetas Ando Kesküla umbes 120 miljonit krooni. Ehituse investeerijaid ei olnud Kesküla nõus välja ütlema, kuna rahastajatega ei ole kindlaid lepinguid veel sõlmitud.»Täpsustaks vaid nii palju, et need on kinnisvarafirmad,» lausus ta.

«See on üks Tallinna siluetti kaunistav kõrghoone, millele on heakskiidu andnud professionaalid, kuid lõppotsuse teeb siiski linnavolikogu,» selgitas Kesküla.

Hoone esialgse eskiisprojekti autorid on arhitektid Tiit Trummal ja Andres Alver. Esmajärjekorras ehitatakse välja 200 m² kunstiülikooli galerii tarbeks.

Lisaks sellele plaanib kunstiülikool rekonstrueerida Tartu mnt 3 asuva puumaja, millest saab tarbekunstikeskus.

Büroohoone esimesed kaks korrust on kunstiülikool otsustanud Kesküla sõnul jätta hoone kesklinna asukoha tõttu publikule avatuks. Mis sinna täpselt tuleb, otsustavad tulevased rentijad, ütles Kesküla.

Ülejäänud pind üüritakse välja rendikonkursist osavõtnuile paarikümneks aastaks.

Praeguseks on tulevase büroohoone alla jääv maa kasutusel parkimisplatsina ning kuulub riigile. Valitsuse otsusel on maa antud haridusministeeriumile, kes omakorda volitab kunstiülikooli selle valdajaks.

Tallinna linnaarhitekti Arvo Rikkineni sõnul ei ole nende poole ametlikult pöördutud ja projekti läbivaatamiseks esitatud. Tema sõnul puudub selle piirkonna kehtestatud detailplaneering. Neil on veel pikk tee pilvelõhkuja projekteerimiseks, kommenteeris ta kunstiülikooli kava büroohoonet ehitada.

Kunstiülikooli plaanitava büroohoone kõrvale ehitab SRV Eesti Ehitus Hoiupangale samalaadset kõrghoonet.