Kas on vaja tugevaid piire Baltimaade vahele?

Ka lõunapiiri kaudu tuleb Eestisse salakaupa. Nii Eesti kui Läti pool on seetõttu huvitatud, et piirikontroll toimiks. Nii Lätil kui Leedul ei ole idapiir veel nii pidav, kui see on Eestil. See on samuti üks põhjuseid, miks me vajame tugevat kontrolli Läti piiril. Ning Läti ja Leedu puhul polegi küsimus võib-olla mitte niivõrd nende piirikaitse ja kaitsjate kvaliteedis, vaid selles, et need riigid aktsepteerivad endise NSV Liidu sisepasse. Lätil ja Leedul on võimalik kehtestada lihtsustatud piiriületusrezhiime, mistõttu võib öelda, et piirikord pole neil idapiiril piisavalt range. Ka see muudab meie jaoks piirikontrolli vajalikuks.

Kui viisarezhiim Lätiga peaks pehmenema, siis praegusel etapil tekitaks see ilmselt ka mõningaid raskusi viisavabaduse sisseseadmisel Põhjamaadega. Nii nagu meie piir Venemaaga, nii on samuit meie piiri kindlus Lätiga üheks teemaks viisavabadusealastel läbirääkimistel.

Ja omakorda mõjutab see, kuidas on lood Läti ja Leedu vahelisel piiril. Arvestama peab ka, et Lätis elab 700 000--800 000 välismaalast ning nendele endiste NSV Liidu sisepasside asemel uute reisidokumentide kiire väljaandmine tekitaks väga suuri pingeid.

Sõites mööda Läti piire nägin, et Eesti ja Leeduga ühistele piiridele ehitatakse Lätis senisest tugevamaid rajatisi. Vene ja Valgevenega ühistele piiridele mitte. Phare on selleks eraldanud mingisuguseid summasid.

Kolme Balti riigi vahel on sõlmitud vabakaubandusleping. Peagi ratifitseerivad selle Eesti, Läti ja Leedu parlamendid. Mis mõtet on rajada siis hiiglaslikke tolli- ja piirirajatisi? Venemaa on oma Lätiga ühisele piirile ehitanud tugevad piirirajatised. Neil ei ole täiesti ükskõik, milline saab olema nende piir Lätiga.

Ilmselt on selline olukord kellelegi kasulik. On ju olemas legaalne transiit läbi Venemaa ja lisaks nn hall ehk poollegaalne transiit. Ilmselt ei taheta, et Läti piirirezhiim poollegaalset kaubavedu segaks. Samas pole pärast Balti vabakaubanduslepingu sõlmimist suurenenud Läti põllumajanduseksport Eestisse. Hoolimata sellest, et lepingust võiks Lätile olla isegi suuremat kasu kui Eestile.

Rohkem kui Eesti kaupu kardetakse siin Leedu toidukaupu. Leedus on toidukaupade omahind tunduvalt madalam Läti omast. Lätis teeb toidukaubad kalliks kütuse kõrge hind, kõrge aktsiisimaksu tõttu. Et leedulased ise toodavad kütust, siis on neil toidukaupade omahinnad 40--50 protsenti Läti omadest madalamad.