Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Oravaparteil on shanss

    Kui veel mõni päev enne valimisi üritas koonderakondlasest peaminister järskude avaldustega reformierakonna valimisvankrit kraavi lükata, siis täna peab Tiit Vähi tunnistama, et oravapoisid said enne oma liikurile talvekummid alla, kui tee libedaks läks ja valimispäev kätte jõudis. Nii õnnestus tugeva kriitika alla sattunud reformistidel oma koalitsioonipartnerite kiuste jõuda valimisvõitudeni Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Paides ja mitmel pool mujal. See aga tähendab, et reformierakonnal on trumbid peos selleks, et nii valitsus kui ka parlament oma pilli järgi tantsima panna.
    Äripäev tervitab reformierakonna kordaminekuid valimisheitluses ja loodab, et viimane leiab tänu võitudele endas rohkem jõudu ühiskondlike muudatuste läbiviimiseks, kui seda senini on suudetud. Patt oleks jääda saavutatud positsioonidele populistlikke loosungeid lehvitama, kui suurem osa edumeelseid valijaid näeb erakonnas ainsat jõudu, kes suudaks täna otsustusvõimetu ja vastuoludest puretud koalitsiooni asemele uue ja teovõimelisema luua.
    Praegu on reformierakonnal paras aeg ja mitmed eelised tulla välja rollist, mille kohaselt on ta koalitsioonis põhiliselt tegelenud sellega, et paljude radikaalsete eelnõudega partnerite mõttemaailma muuta ja suuri lollusi ära hoida. Nüüd on võimalus konkreetsemateks tegudeks, mida paljud ettevõtjad on reformierakonnalt selle riigikokku jõudmise päevast oodanud.
    Seda soodustab valitsuskoalitsiooni lõhenemine, mis, arvestades peaministri avaldusi ja Siim Kallase resoluutseid vastuseid nendele, tundub olevat vältimatu. Muidugi juhul, kui tänases Eesti poliitikas sellisele mõistele nagu autunne ruumi jätkub.
    Teiseks on valimistulemuste näitajad tugevalt reformierakonna ja temaga paljus ühtsetel vaadetel olevate erakondade kasuks, mis tagab kindla seljataguse kohalikes volikogudes.
    Kolmandaks on reformierakond suutnud luua imago avalikust poliitilisest jõust, kes ei poe oma ebaõnnestumiste varjamiseks erinimelistesse valimisliitudesse, mis hajuvad vastutuse ees.
    Samas on reformistide teel ka mitmeid probleeme. Ilmselt ei lepi Tiit Vähi kaotaja osaga ja võtab enda päästmiseks ning rivaali kahjustamiseks ette veel nii mõnegi riukaliku tembu. Võimeid selleks tal jätkub. Meenutagem siinkohal valimiste eel reformierakonna ministreid sarjavat artiklit Eesti Päevalehes, aga ka sellele järgnenud majanduse arendamise «kümmet käsku», millega Vähi üritas endale ootamatult oravamaski pähe tõmmata ja valijaid sel kombel segadusse ajada.
    Reformierakonnal napib hetkel jõudu suuremate muutuste läbiviimiseks, kuigi nad on näiteks lubanud bravuurikalt Tallinnas nelikümmend korrumpeerunud ja saamatut ametnikku välja vahetada.
    Erakonna liidril Siim Kallasel tuleb mõni aeg täita veel Euroopa Nõukogus eesistuja kohta ja mõelda saavutatud piirikokkulepetele, mis on nüüd kerged purunema.
    Lähipäevadel ja ka edaspidi pole reformierakonnal kerge. Lood seisvast rattast tuleb ümber lükata või leppida olukorraga, kus koalitsioonipartnerid valavad tõrva krae vahele ja valijad väsivad lubatud muutusi ootamast. Muid võimalusi pole oravaparteile jäetud.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.