Oravaparteil on shanss

Kui veel mõni päev enne valimisi üritas koonderakondlasest peaminister järskude avaldustega reformierakonna valimisvankrit kraavi lükata, siis täna peab Tiit Vähi tunnistama, et oravapoisid said enne oma liikurile talvekummid alla, kui tee libedaks läks ja valimispäev kätte jõudis. Nii õnnestus tugeva kriitika alla sattunud reformistidel oma koalitsioonipartnerite kiuste jõuda valimisvõitudeni Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Paides ja mitmel pool mujal. See aga tähendab, et reformierakonnal on trumbid peos selleks, et nii valitsus kui ka parlament oma pilli järgi tantsima panna.

Äripäev tervitab reformierakonna kordaminekuid valimisheitluses ja loodab, et viimane leiab tänu võitudele endas rohkem jõudu ühiskondlike muudatuste läbiviimiseks, kui seda senini on suudetud. Patt oleks jääda saavutatud positsioonidele populistlikke loosungeid lehvitama, kui suurem osa edumeelseid valijaid näeb erakonnas ainsat jõudu, kes suudaks täna otsustusvõimetu ja vastuoludest puretud koalitsiooni asemele uue ja teovõimelisema luua.

Praegu on reformierakonnal paras aeg ja mitmed eelised tulla välja rollist, mille kohaselt on ta koalitsioonis põhiliselt tegelenud sellega, et paljude radikaalsete eelnõudega partnerite mõttemaailma muuta ja suuri lollusi ära hoida. Nüüd on võimalus konkreetsemateks tegudeks, mida paljud ettevõtjad on reformierakonnalt selle riigikokku jõudmise päevast oodanud.

Seda soodustab valitsuskoalitsiooni lõhenemine, mis, arvestades peaministri avaldusi ja Siim Kallase resoluutseid vastuseid nendele, tundub olevat vältimatu. Muidugi juhul, kui tänases Eesti poliitikas sellisele mõistele nagu autunne ruumi jätkub.

Teiseks on valimistulemuste näitajad tugevalt reformierakonna ja temaga paljus ühtsetel vaadetel olevate erakondade kasuks, mis tagab kindla seljataguse kohalikes volikogudes.

Kolmandaks on reformierakond suutnud luua imago avalikust poliitilisest jõust, kes ei poe oma ebaõnnestumiste varjamiseks erinimelistesse valimisliitudesse, mis hajuvad vastutuse ees.

Samas on reformistide teel ka mitmeid probleeme. Ilmselt ei lepi Tiit Vähi kaotaja osaga ja võtab enda päästmiseks ning rivaali kahjustamiseks ette veel nii mõnegi riukaliku tembu. Võimeid selleks tal jätkub. Meenutagem siinkohal valimiste eel reformierakonna ministreid sarjavat artiklit Eesti Päevalehes, aga ka sellele järgnenud majanduse arendamise «kümmet käsku», millega Vähi üritas endale ootamatult oravamaski pähe tõmmata ja valijaid sel kombel segadusse ajada.

Reformierakonnal napib hetkel jõudu suuremate muutuste läbiviimiseks, kuigi nad on näiteks lubanud bravuurikalt Tallinnas nelikümmend korrumpeerunud ja saamatut ametnikku välja vahetada.

Erakonna liidril Siim Kallasel tuleb mõni aeg täita veel Euroopa Nõukogus eesistuja kohta ja mõelda saavutatud piirikokkulepetele, mis on nüüd kerged purunema.

Lähipäevadel ja ka edaspidi pole reformierakonnal kerge. Lood seisvast rattast tuleb ümber lükata või leppida olukorraga, kus koalitsioonipartnerid valavad tõrva krae vahele ja valijad väsivad lubatud muutusi ootamast. Muid võimalusi pole oravaparteile jäetud.