Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soome euroõhin jahtunud
Juhtivatest ELi kriitikutest said enim toetust endine välisminister ning opositsioonis oleva keskpartei sõnakaim euroskeptik Paavo Väyrynen ning Esko Seppanen valitsevast vasakliidust.
Tegemist oli europarlamentääride esimeste otsevalimistega, seni nimetas saadikud Soome parlament.
Valimised toimusid 22 kuud pärast Soome ühinemist Euroopa Liiduga, mil ühinemist toetas 57 protsenti elanikkonnast. Arvamusküsitlused näitasid, et toetajate protsent oli vähemalt paar päeva enne valimisi üldjoontes sama.
Euroskepsis ei ole elanikkonna hulgas valdav. Hiljutiste küsitluste andmeil suhtub ELi täiesti eitavalt vähem kui kümnendik soomlastest.
«Võrreldes nädala eest toimunud Austria valimistega või Rootsi valimistega aasta tagasi, on soomlased oma Euroopa poliitikaga oluliselt rohkem rahul,» kommenteeris valimisi Pertti Pesonen Tampere ülikoolist.
Toetus euroskeptikutest kandidaatidele suurenes märgatavalt alles pärast Soome valitsuse otsust liita mark Euroopa valuutakursi mehhanismiga.
Kuueteistkümnest europarlamenti pääsenust võib euroskeptikuks nimetada viit-kuut kandidaati.
Vaatlejate hinnangul kajastuvad valimistulemustes soomlaste hirmud Euroopa ühise majandus- ja valuutaliidu ees. 60% soomlasi ei poolda valuutaliitu.
Sellest hoolimata kinnitas Paavo Lipponeni valitsus eile, et Soomel pole muud valikut kui alustada ettevalmistusi valuutaliiduga liitumiseks, et aja saabudes mitte riskida väljajäämisega.
Valimise tulemused võivad anda uut hoogu nõudmistele panna EMUga liitumise küsimus rahvahääletusele. Seni on valitsus väitnud, et otsuse langetab parlament.
Pühapäeval Rootsis korraldatud arvamusküsitlus näitas, et referendumit nõuab enamik rootslasigi. REUTER-AL