Riigikaitse läheb kulukaks

Tshehhi 1997. a riigieelarves kaitsekulutusteks eraldatud summad ei ole suurenenud samas tempos kui riigi muud kulutused.

Tshehhi välisministeeriumile lähedal seisvate ametnike teateil tõstatas USA riigisekretär Warren Cristopher kaitsekulude küsimuse kohtumisel Tshehhi peaministri Vaclav Klausiga läinud kuul Washingtonis. Christopher avaldas kartust, et riigikaitsele eraldatud summad võivad olla liiga väikesed.

Väikeste kaitsekulude üle tundsid muret ka USA aseriigisekretär Strobe Talbott ja Tshehhi päritolu USA esindaja ÜROs Madeleine Albright.

Praha ja Washingtoni suhted on sõbralikud ning Cristopher ei jätnud Klausiga kohtumisel mainimata, et Praha «on astumas kõiki vajalikke samme võimaliku NATOga liitumise ettevalmistamiseks».

Valge Maja pressiesindaja Mike McCurry sõnul teeb Kesk-Lääne osariikides valimisturneel viibiv Bill Clintonil teatavaks tähtaja, mil esimesed uued riigid NATO liikmeks võiksid saada. Kõneldud on aastast 1999, mil Põhja-Atlandi Liit tähistab oma 50. sünnipäeva.

NATO on teatanud, et postkommunistlikel riikidel ei tule blokiga liitumiseks tingimata riigikaitsele hiigelsummasid kulutada. Samas ei maksa neil lääne rahale lootma jääda, vaid tagada oma relvajõudude varustus tasemel, mis võimaldab neil osaleda NATO operatsioonides.

Ka Tshehhil tuleb välja vahetada oma nõukogudeaegne relvastus.

1997. a riigieelarves, mis peab veel läbima kaks lugemist parlamendis, on kaitsekuludeks eraldatud vaid 1,2 miljardit dollarit, mis märgib vaid 4,8protsendilist tõusu võrreldes 1996. a eelarvega. See on oluliselt vähem kui üldeelarve kavandatud 18,4protsendiline kasv.

Tshehhi kaitseministeerium on tõrjunud väiteid, et riigi sõjalised kulutused on liiga väikesed. Tshehhi kulutab riigikaitsele 1997. a kaks protsenti SKTst. REUTER-ÄP