Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hoop Leedu vereringele

    Välismaailmale serveeritakse Vytautas Landsbergise juhitava Leedu rahvusliku Isamaaliidu tõenäolist võitu (teine voor on 10. novembril) seimi valimistel kui pööret paremale ehk pööret parema elu poole. Kuid Isamaaliidu valimiste eel antud lubadused on populistlikud, majandusprogrammist ei suuda välja lugeda eeldusi Leedu majanduskasvuks. Pigem ootavad Leedu majandust tagasilöögid, eelkõige majanduse vereringeks nimetatud rahaturgudel.
    1980ndate lõpus Eestiga enam-vähem sama madalalt algkõrguselt alustanud Leedu on tänaseks proovimas Eesti jaoks juba 3--4 aastat tagasi ületatud latikõrgust. Üks Leedu suhteliselt tagasihoidlikku majanduskarjääri põhjustanud asjaolusid on kindlasti see, et nõukogudejärgne isetegemise tahtmine on Leedus väljendunud siseturu kaitses.
    Suurettevõtted erastati vautsherite eest enamjaolt oma töötajatele, kellel ettevõtte arenguks vajalik raha puudus. Lisaks takistused välismaalastele maa müümisel, imporditollid, kohaliku tööstuse riiklik subsideerimine jne. Tulemuseks on ühe elaniku kohta näiteks Eestiga võrreldes üle viieteist korra vähem välisinvesteeringuid (1996. aasta alguse seisuga vastavalt 422 ja 28 dollarit), tööstuse ja põllumajanduse madal konkurentsivõime, ettevõtete pankrotilaine jne.
    Uut hoogu Leedu majanduskasvule ei luba ka Isamaaliidu võit valimistel. Esimene ja tähtsaim soov liidul on siduda litt lahti dollari ja liti fikseeritud kursist (4:1). Liti lahtihaakimise põhjus on Leedu tõenäolise tulevase peaministri Gediminas Vagnoriuse sõnul kasvav väliskaubanduse defitsiit (näiteks esimesel poolaastal 5,15 mld krooni, võrdluseks Eestil 5,05 mld krooni). Pärast valimisi on Vagnorius küll pisut leebunud, soovides Leedu allkirjastatud 1997. septembrini kehtiva valuutakomitee lepinguga fikseeritud liti kurssi vabastada aste-astmelt.
    Tulevase peaministri hinnangul võiks reaalne liti kurss dollari vastu olla 6:1. Kuid eksportööridele vastutulekuna läbi viidava liti devalveerimise mõju oleks lühiajaline, noahoobi selga torkaks aga devalveerimise tulemusena tekkiv järsk inflatsiooni kasv, mida valitsus ilmselt ei suudaks kontrollida.
    Populistlikku laadi on ka Isamaaliidu maksusoodustuslubadused: kaotatakse ettevõtete praegune 29% tulumaks, väheneb üksikisiku tulumaks, esilagu 3%, hiljem väheneb 5% võrra ka käibemaks. Edumeelsed mõtted, aga ettevaatlikuks teeb lubaduste jada lõpetav soov viia maksude vähendamisega samal ajal riigi eelarve tasakaalu. Leedu selle aasta eelarve defitsiidiks on planeeritud umbes 2 miljardit krooni.
    Konkurentsivõime kasvamise vastu astuvad Isamaaliidu põllumajandust puudutavad lubadused, ehk teisisõnu: kõik jääb endiseks. Endiselt peab välismaalt kauba tooja jätma tollile keskmiselt 27% kauba hinnast, endiselt jääb kehtima seadus, mille järgi iga aasta vähemalt 10% eelarvest peab minema põllumajanduse subsideerimiseks. Isamaaliit on lubanud kinni maksta kuni kolmandiku kohalike toidukaupade hinnast.
    Leedu jätkab ka pärast valimisi kaevikupositsioonil välisinvesteeringute vastu. Leedus kaupa tegevad Eesti ärimehed peaksid aga hakkama lähiaegadel üsna tõsiselt arvestama valuutariskiga. Kuulujuttude järgi on juba praegu problemaatiline Vilniuse kesklinnas litte dollariteks vahetada.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: turismisektor on kaotanud konkurentsivõimet Eesti on kallim kui Läti ja Lõuna-Euroopa
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Üldine hinnatase Eesti turismisektoris on kõrgem mitte ainult Lätist ja Leedust, vaid nüüdseks ka lõunapoolsetest turismimagnetitest Hispaaniast, Itaaliast, Kreekast ja Portugalist, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Tehnoloogiaaktsiad lükkasid USA indeksid tõusule
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Muutusterohke nädala lõpetasid USA aktsiad tõusuga. S&P 500 tõusis 0,7% ja tehnoloogiarohke Nasdaq liitindeks tõusis 1,1%. Neljapäeval viimase aasta halvima päeva teinud Dow Jonesi tööstuskeskmine edenes reedel aga 0,01%, vahendas Yahoo Finance.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Veepargi ehitus Eesti turismimekas tõi kaasa miljonivaidluse
Narva-Jõesuu spaahotelli Noorus veepargi ehitamine on kaasa toonud mitu kohtuvaidlust: alltöövõtja nõuab 800 000 eurot, peatöötvõtja Ecoheat Trading rohkem kui miljonit. Tellija aga leiab, et maksis ehituse eest isegi rohkem kui lepingus, kuid sai lõpuni ehitamata hoone ühes hulga probleemidega.
Narva-Jõesuu spaahotelli Noorus veepargi ehitamine on kaasa toonud mitu kohtuvaidlust: alltöövõtja nõuab 800 000 eurot, peatöötvõtja Ecoheat Trading rohkem kui miljonit. Tellija aga leiab, et maksis ehituse eest isegi rohkem kui lepingus, kuid sai lõpuni ehitamata hoone ühes hulga probleemidega.
Valitsus ei jõudnud lisaeelarves kokkuleppele Läänemets: segadus on hoopis suuremaks läinud
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.