Hoop Leedu vereringele

Välismaailmale serveeritakse Vytautas Landsbergise juhitava Leedu rahvusliku Isamaaliidu tõenäolist võitu (teine voor on 10. novembril) seimi valimistel kui pööret paremale ehk pööret parema elu poole. Kuid Isamaaliidu valimiste eel antud lubadused on populistlikud, majandusprogrammist ei suuda välja lugeda eeldusi Leedu majanduskasvuks. Pigem ootavad Leedu majandust tagasilöögid, eelkõige majanduse vereringeks nimetatud rahaturgudel.

1980ndate lõpus Eestiga enam-vähem sama madalalt algkõrguselt alustanud Leedu on tänaseks proovimas Eesti jaoks juba 3--4 aastat tagasi ületatud latikõrgust. Üks Leedu suhteliselt tagasihoidlikku majanduskarjääri põhjustanud asjaolusid on kindlasti see, et nõukogudejärgne isetegemise tahtmine on Leedus väljendunud siseturu kaitses.

Suurettevõtted erastati vautsherite eest enamjaolt oma töötajatele, kellel ettevõtte arenguks vajalik raha puudus. Lisaks takistused välismaalastele maa müümisel, imporditollid, kohaliku tööstuse riiklik subsideerimine jne. Tulemuseks on ühe elaniku kohta näiteks Eestiga võrreldes üle viieteist korra vähem välisinvesteeringuid (1996. aasta alguse seisuga vastavalt 422 ja 28 dollarit), tööstuse ja põllumajanduse madal konkurentsivõime, ettevõtete pankrotilaine jne.

Uut hoogu Leedu majanduskasvule ei luba ka Isamaaliidu võit valimistel. Esimene ja tähtsaim soov liidul on siduda litt lahti dollari ja liti fikseeritud kursist (4:1). Liti lahtihaakimise põhjus on Leedu tõenäolise tulevase peaministri Gediminas Vagnoriuse sõnul kasvav väliskaubanduse defitsiit (näiteks esimesel poolaastal 5,15 mld krooni, võrdluseks Eestil 5,05 mld krooni). Pärast valimisi on Vagnorius küll pisut leebunud, soovides Leedu allkirjastatud 1997. septembrini kehtiva valuutakomitee lepinguga fikseeritud liti kurssi vabastada aste-astmelt.

Tulevase peaministri hinnangul võiks reaalne liti kurss dollari vastu olla 6:1. Kuid eksportööridele vastutulekuna läbi viidava liti devalveerimise mõju oleks lühiajaline, noahoobi selga torkaks aga devalveerimise tulemusena tekkiv järsk inflatsiooni kasv, mida valitsus ilmselt ei suudaks kontrollida.

Populistlikku laadi on ka Isamaaliidu maksusoodustuslubadused: kaotatakse ettevõtete praegune 29% tulumaks, väheneb üksikisiku tulumaks, esilagu 3%, hiljem väheneb 5% võrra ka käibemaks. Edumeelsed mõtted, aga ettevaatlikuks teeb lubaduste jada lõpetav soov viia maksude vähendamisega samal ajal riigi eelarve tasakaalu. Leedu selle aasta eelarve defitsiidiks on planeeritud umbes 2 miljardit krooni.

Konkurentsivõime kasvamise vastu astuvad Isamaaliidu põllumajandust puudutavad lubadused, ehk teisisõnu: kõik jääb endiseks. Endiselt peab välismaalt kauba tooja jätma tollile keskmiselt 27% kauba hinnast, endiselt jääb kehtima seadus, mille järgi iga aasta vähemalt 10% eelarvest peab minema põllumajanduse subsideerimiseks. Isamaaliit on lubanud kinni maksta kuni kolmandiku kohalike toidukaupade hinnast.

Leedu jätkab ka pärast valimisi kaevikupositsioonil välisinvesteeringute vastu. Leedus kaupa tegevad Eesti ärimehed peaksid aga hakkama lähiaegadel üsna tõsiselt arvestama valuutariskiga. Kuulujuttude järgi on juba praegu problemaatiline Vilniuse kesklinnas litte dollariteks vahetada.