Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kauplemise aktiivsus väärtpaberiturul langes

    Möödunud, 43. nädalal rahunes Eesti väärtpaberiturg eelneva kolme-nelja nädalaga võrreldes tunduvalt. Aktiivse kauplemise perioodil stabiilselt üle 100 mln krooni püsinud järelturu nädalakäive langes eelmisel nädalal 68 304 310,63 kroonile. Tagasilöök toimus ka sõlmitud tehingute osas -- üle-eelmise nädalaga võrreldes159 tehingut vähem, 788 tehingut.
    Tegelikult tuleks börsisüsteemi ja börsivälist kauplemist vaadata eraldi, sest tagasilöök toimus just börsisüsteemi osas. Börsiväline turg näitas paari atraktiivse aktsia toel isegi veidi suuremat aktiivsust kui nädal varem. Registreeriti 82 tehingut (+15 ülemöödunud nädalaga) kogukäibega 9 416 198,38 kr (+1,14 mln kr). Suurt huvi tekitas Tootsi Turba aktsia -- registreeritud 23 tehingu nädalakäive oli 1,29 mln kr, omanikku vahetas 55 756 aktsiat (8,8% aktsiate koguarvust), keskmine hind tõusis nädalaga 163,44%, 30,48 kroonile. Ilma ühegi ettvõttest tulnud avaliku uudiseta toimunud hinnatõusule võib välja pakkuda kaks põhjendust. Esiteks: viimasel ajal on tihti viidatud nn inside tradingu ehk ettevõttesisese informatsiooni ärakasutamise võimalusele. Viimane informatsioon ASi Tootsi Turvas majandusnäitajate kohta ilmus aktsiate avaliku müügi eel (I kvartal -- puhaskaum 2,15 mln kr). Kui oletada, et kuskilt imbus informatsiooni näiteks 9 kuu tulemuste kohta, siis võib see olla üheks hinatõusu põhjuseks. Teiseks põhjuseks võib olla investorite lootus ajaloo kordumisele. Ajalugu on näidanud: investorid leiavad börsiväliselt turult aktsia, mis võib potentsiaalselt lähitulevikus jõuda börsisüsteemi -- ettevõtte väiksusest/aktsia väikesest likviidsusest tingituna tõstab kasvanud nõudlus kiiresti aktsia hinda -- maaklerid teevad börsile ettepaneku lubada aktsia näiteks börsi vabaturule -- hea uudis tõstab aktsia hinda veelgi.
    Eelmine sarnase skeemi läbinud aktsia oli möödunud esmaspäeval börsi vabaturule jõudnud Eesti Näituste aktsia. Spekulatiivsete investorite ostude toel tõusis aktsia hind esmaspäeva hommikuselt 40 kroonilt 52 kroonile õhtul. Saavutatud taset Eesti Näituste aktsia siiski hoida ei suutnud ja kasumivõtmise tagajärjel kukkus hind reede õhtuks 39,55 kroonile.
    Enimkaubeldud väärtpaber eelmisel nädalal oli 18,09 mln krooniga Hansapanga aktsia. Aktsia sulgemishind tõusis nädalaga 2,63%, 107,25 kroonile. Tõuke tõusuks sai Hansapanga aktsia Äripäeva artiklist, milles käsitleti Hansapanga soovi loobuda osalusest Hoiupangas. See samm tooks Hansapangale ca 90 mln kr ulatuses erakorralist tulu. Hilisemates avaldustes ütlesid hansapankurid, et tegemist on vaid spekulatsioonidega ja kuigi investeeringut Hoiupanka vaadatakse edaspidi kui finantsinvesteeringut, lükkub osaluse müümine järgmisse aastasse. Kolmapäeval avaldas Hansapank 9 kuu konsolideeritud majandustulemused. Saavutatud 169 mln kroonine puhaskasum on kindlasti loodetust väiksem.
    Börsi vabaturul oli suurima käibega farmaatsiatehase aktsia (5,49 mln kr). Tehingute arvult edestasid teisi Norma (78 tehingut), Eesti Näituste (75) ja Rakvere lihakombinaadi (72) aktsia. Kõige rohkem tõusis nädalaga Estiko aktsia sulgemishind -- +4,19%, 32,3 kroonile.
    ÄP indeksid liikusid möödunud nädalal vahelduva eduga. Nädala alguses toimunud tõus jõudis haripunkti teisipäeval, kui ÄP üldindeks tõusis rekordilisele 333,57 punktile. Hoolimata väikesest tagasilöögist nädala viimastel päevadel mõlemad ÄP indeksid eelmise reedega võrreldes siiski tõusid -- üldindeks +2,43 punkti 332,24le ja pangasektori indeks +3,88 punkti, 356,09 punktile.
  • Hetkel kuum
Mart Võrklaev: Eesti seisab Euroopas väikeettevõtete, mitte Bolti ärihuvide eest
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Euroopa Liidu käibemaksureform, millega Eesti ei nõustu, ei too Bolti-sugustele platvormidele ühtegi uut maksukohustust, küll aga neidsamu platvorme kasutavatele väikeettevõtetele ja eraisikutele, kirjutab rahandusminister Mart Võrklaev.
Nädala lõpetas punases vaid Vilniuse börs
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas nädala punases vaid Vilniuse börs, mis taandus -0,13%. Balti koondindeks edenes +0,19%, Riia börs +0,35% ning Riia börs +0,77%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
ESG aruandmine nõuab partnerite nügimist. Utilitas: ka tarnijate vastuseis lahtub
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Suuremad ärid hakkavad väiksemaid nügima, et ESG nõudeid täita ja kahjustavat mõju vähendada. Utilitas, kes tarneid koorma täpsusega kontrollima asus, leiab, et see süsteem toimib. “Algul oli vastuseisu, kuid täna esitavad tarnijad juba kõik andmed, mis vaja,” rääkis Utilitase keskkonna- ja jätkusuutlikkuse juht Kaire Kuldpere.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Soomlased ostavad Eestist üha rohkem soodsat märjukest
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Soome turistid on naasnud Tallinna sadama alkoholipoodidesse, kus märgatakse kohati isegi kahekordseid hinnavahesid kodumaal müüdava märjukesega.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.