• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tartu Veevärk kooris linna ettevõtteid miljoniga

    Tartu Veevärgi direktor Voldemar Raidla tunnistab viga ja on asunud tasaarveldusi tegema. «1. jaanuariks on tasaarveldused tehtud,» lubas ta.
    Tartu Veevärk on esitanud liiga suuri arveid ettevõtetele eelmise aasta novembrist tänavu septembrini.
    Raidla lisas, et tegelikult avastas Tartu Veevärk maksu arvestamisel tehtud vea juba enne revisjoni augustis, kui linnavalitsus kehtestas uued heitvee ärajuhtimise tariifid.
    Tartu linnavalitsuse rahandusosakonna pearevident Inna Laumets väitis, et Tartu Veevärk rakendas kanalisatsioonivee maksustamisel valet hinda. Vastavalt linnavalitsuse korraldusele 1. novembrist 1995. aastal kehtestati heitvee ärajuhtimise hind nii asutustele kui eraisikutele. Nimetatud tariifile lisandub saastekahju hüvitus koos käibemaksuga. «Tartu Veevärk tegi vea sellega, et arvestas käibemaksu mitte saastekahju hüvituse, vaid kogu hinna kohta,» rääkis Laumets.
    «Nii võeti topeltkäibemaksu, sest heitvee ärajuhtimise tariifile oli käibemaks juba arvestatud,» lisas ta.
    Tartu linnavalitsuse rahandusosakonna juhataja Ilme-Tiiu Tinni andmetel sai Tartu Veevärk enammaksustamisest ligi 1,5 miljonit krooni tulu.
    Ühe kuupmeetri heitvee ärajuhtimise eest kasseeris munitsipaalettevõte igalt Tartu asutuselt ja firmalt 86 senti rohkem.
    Voldemar Raidla sõnul on valearvestuses süüdi ettevõtte abonentosakond. «Me ei osanud kõrgharidusega spetsialisti üle kontrollida,» väitis ta. «Abonentosakonna juhataja sai noomituse,» kinnitas Raidla.
    Tartu Veevärgi abonentosakonna juhataja Andrus Sepp pole nõus, et süü veeretatakse üksnes tema kaela. «Minule põhjendati, et linnavalitsuse korraldusel oli hind ilma käibemaksuta,» väitis Sepp. «Mind aeti lihtsalt segadusse. Tahaksin rõhutada, et osakondade vaheline tööside polnud tasemel.»
    Ilme-Tiiu Tinni sõnul valmistab linnavalitsuse rahanduskomisjon ette vastavat materjali linnavalitsuse istungile arutamiseks.
    «Tõenäoliselt arutab linnavalitsus novembri algul, kes on valearvestuses süüdi ja kuidas süüdlasi karistada,» lisas Tinni. «Jooksva aasta kohta saab Tartu Veevärk teha tasaarvelduse.»
    Voldemar Raidla ja Inna Laumets avaldasid imestust, et ükski ettevõte ei avastanud viga ja kõik tasusid Tartu Veevärgile suuremaid arveid protesteerimata.
    Tartu suuremate veetarbijate, ASi Tartu Õlletehas ja ASi Salvest raamatupidamisest öeldi kommentaariks, et suure käibe ja rohkete arvete juures ei märganud nad paari tuhande krooni suurust ülemaksmist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.