Barclay Kinnisvara tegevdirektori Marek Linnase sõnul oli nende pakkumuse esitamise põhjuseks luua oma firmale maine ja ta tunnistas, et oma osa mängis ka edevus. Linnas ütles, et Barclay Kinnisvara on huvitatud 6,9 hektari suurusest maatükist, kuna firma omanduses on arhitektuurselt ja ajalooliselt omapäraseid objekte, mida ta edasi arendab. Firma kavatseb taastada sellel maa-alal asunud kalmistu ja kabeli.
ASi Meediakorp tegevjuhi Gunnar Kobini väitel on nende firmal kümneid muid võimalusi ajaleheveergudele sattuda, kuid seoses Viimsi poolsaare enampakkumisega juhtub see paratamatult. Tema sõnul ei pakuta selliseid maatükke Eestimaal iga päev ja kuna selline võimalus tekkis, ei näinud Meediakorp põhjust enampakkumisel mitte osaleda.
Gunnar Kobini sõnul kavatseb Meediakorp poolsaare tippu ehitada harva asustusega madalad majakesed, kus võiksid elama asuda Meediakorpi ettevõtetes töötavad inimesed. «Ehitame sama eesmärgiga nagu president, meile meeldib see koht elamiseks,» ütles ta.
Samas lisas Kobin, et majakruntidest üle jääva maa-ala kohustub Meediakorp hoidma oma vahenditega korras ja kui Viimsi vald soovib, antakse see maa omandi- või kasutusõiguse alusel vallale.
Kinnistu müüki korraldava komisjoni esimehe Raivo Tomingase sõnul ei ole praegu võimalik nimetatud maatükki hoonestada, sest poolsaare sihtotstarve on teine.
Sihtotstarbe muutmine on Tomingase väitel pikk protsess, mille peavad tulevikus heaks kiitma nii maa-amet kui Viimsi vallavolikogu. Lisaks kavatseb muinsuskaitseamet alustada poolsaarel proovikaevamisi, mis pikendab ehitustegevust veelgi.
Kobin ütles, et enampakkumisele mineva maa-ala peale on siiski eeldused hoonestusõigus saada. «Kui hoonestusõigust ei anta meile, ei anta seda ka presidendile,» väitis ta. «Ilma hoonestusõiguseta ei ole selle krundiga aga midagi teha.»
Presidendi kantselei keeldus eile kommenteerimast Lennart Meri ostusoovi, põhjendades, et see on tema eraasi.
Raivo Tomingase sõnul peaks maaomanik selguma novembrikuu jooksul.