30. oktoober 1996
Jaga lugu:

Infomüra laseb läbi vaid valitud infot

Sellegipoolest oli kampaanial mõju ja tekib mõte kirjutada Tallinna kesklinna vanemast Jüri Otist portreelugu. Meenub valimisliidu Tallinn juhi Robert Lepiksoni öeldu, et Ott teeb oma kampaaniat ise. Samuti on kõrvu jäänud väide, et Otil on abiks PR-firma MCL Info.

Helistan sinna, et saada üht-teist taustinformatsiooniks. «Aga meie ju ei tee Otile PRi,» vastab MCL Info konsultant Aap Tänav.

Rääkides ise oma kampaaniast, ütleb Ott, et tahtis muuta senini toimunud halle valimisi. Toob näiteks, et kõik ajakirjanikud võivad olla lõpetanud ülikooli, ent oma töös poetavad pärleid vaid vähesed. Saavutamaks edu, tuleb teistest erineda.

Sellest põhimõttest kesklinna vanem lähtuski. Ott räägib sellest, et ilmselt paljudelegi üllatuseks on tal oma fänn-club, tema mõttekaaslasteks on mitmete ülikoolide tudengid. Nimesid ei hakka ta nimetama, sest valimiskampaaniat aitas läbi viia üle paarisaja inimese.

Esimene ring, kuhu kuulus 15--20 inimest, töötas välja taktika ja strateegia. Teise rühma kuulus 20--30 abilist ja kolmas, umbes 150--200liikmelilne meeskond aitas laiendada Oti toetajaskonda ja valgustada rahvale tema ideid. «Nii et, kui mõni arvab, et kõik oli hirmus rahastatud, siis päris nii see ei olnud,» märgib Ott.

Tema jüngrid käisid kauplusest kauplusesse, majast majja ja palusid, kas võivad oma liidri pildi üles riputada. Nii said 500st plakatist enamus tasuta akendele kleebitud, vaid 50 plakati üles panemise eest maksti renti. Oti sõnul oli kampaania ligikaudne maksumus 200 000 krooni, millest suurem osa kuluski plakatite muretsemiseks. Lisaks 500-le suurele plakatile laskis ta trükkida ka 10 000 väikest, A4 formaadis üllitist.

Kus plakatid kujundati ja trükiti? Ott väidab end mitte teadvat. «Nagu nüüdki,» viitab Ott Äripäeva piltnikule, «tuli fotograaf kohale, tegi plõksu ja oligi kõik.» Ülejäänuga tegelesid teised inimesed ja Ott pole asjaga kursis.

Kellega võiks siis sellest rääkida? «Aimar Karu,» nimetab Ott ühe nime. Paraku saab Aimari kätte alles esmaspäeval, teatas Ott eelmisel neljapäeval. Esmaspäeval ütleb aga linnaisa, et noormees studeerib välismaal ja tuleb alles paari nädala pärast tagasi. Märkuse peale, et ta fännklubis on ilmselt rohkem kui üks asjaga kursis olev inimene, lubabki Ott muretseda mõne teise abilise kontaktnumbri. Jätab aga oma lubaduse täitmata.

Nii ei saa ka jüngrite kaudu midagi konkreetset teada ja Oti vastused on väga üldsõnalised: «Kampaania rahastajateks olid firmad, sõbrad ja mina ise.» Kuna Ott tahab olla aumees, ei saa ta täp-semalt midagi öelda: «Meil on lepitud kokku, et kuu on see aeg, kus tuleb deklareerida kõik need asjad. Siis me peame esitama ametliku deklaratsiooni ja kui ma hakkan varem neid asju tegema, siis ma lihtsalt ei pea meie kokkuleppest kinni. Ma tahan, et ametlikud dokumendid oleks läinud, enne kui ma kuskil avalikult esitan need andmed.»

Nii et millegi teada saamine ei osutu kergeks. Taas kuulen, et Oti avalikke suhteid korraldab PR firma MCL Info. Helistan: «Tere Aap Tänav. Ott ikkagi ütles, et te teete neile PRi.» Ja siis räägib Tänav mitmest artiklist, mis neilt on tellitud. Näiteks Jüri Oti kommetaar 25. septembri Äripäevas, milles lehe peatoimetaja Igor Rõtov tunneb ära oma endise töötaja ja nüüdse suhtekorraldusfirma juhataja Tomi Saluveeri lemmikteema. «Igasugu asju kirjutasime, kokkuvõtteid kesklinnavalitsuse tööst,» lisab Tänav.

Kui hakkan tundma huvi teenustasu vastu, hakkab Tänaval kole kiire. Hiljem helistab ta tagasi. «Äitäh! Ma sain nüüd ka Otiga tuttavaks,» kirjeldab PR-mees oma raskeid pingutusi, enne kui ta olla linnaisa telefoni otsa saanud. «Ott ütles, et rääkis küll ajakirjanikuga, aga MCL Infost neil juttu ei olnud,» veenab suhtekorraldaja, et ajakirjanik on eksiteel ja kuulutab oma eelnevalt räägitud jutu kõik jamaks. Luban, et püüan uskuda.

Esmaspäeval, kui Ott ajakirjanikule helistab, ütleb ta muu hulgas, et kui koostöö laabub, saab tulevikus ilmselt päris hea loo kirjutada. Ent Ott lisab ka, et on mitmete firmajuhtide käest kuulnud, et ajakirjanik tema kohta negatiivset materjali otsib. Kas Ott peab silmas MCL Infot? Seda ka, kuigi ta ise nendega otseselt rääkinud ei ole, sekretär vahendas.

Kinnitan Otile, et tahaks kirjutada temast persooni lugu, kes valimiskarusselli aegu kõige enam silma hakkas, mitte paha lugu. Tunnistan ka, et infomüra ja infosulg teeb ülesande üsna raskeks.

Kasutada on vaid materjal, et Oti kampaania läks hästi. Enne valimisi rahvale tundmatu mees rabas tööd teha ning jäi häälte kogumisel kesklinnas Isamaaliidu fraktsiooni esimehe Toivo Jürgensoni ja reformierakondlase Kaljo Kiisa järel kolmandaks.

Tervikuna võitis valimised kesklinnas valimisliit Tallinn 3420 häälega, järgnes keskerakonna liit 2992 hääle ja reformierakond 2871 häälega.

Pärast väsitavat võitlust tahab Ott taas tagasi tõmbuda ja jätkata kesklinna asjade korraldamist. «Kõigepealt tahaks säilitada selle status quo, mis on. Aga siis tuleb 7. keskkooli järel ette võtta Gustav Adolfi Gümnaasium, Vene tänavale loodav kultuuri kvartal...,» muutub Ott palju jutukamaks ja avatumaks.

Ka Oti kabinet olla alati kõigile avatud ja üldiselt ametnike peale tigedad ärimehed ei heida talle midagi ette. «Minu arvates on Jüri Ott sümpaatne mees, ta on arukas, muhe,» arvab Oti erakonnakaaslane, koonderakonna fraktsiooni esimees Mart Siimann.

Isegi reformierakonna linnapeakandidaat Priit Vilba tunnistab: «Inimesena ta vastu erilisi komplekse ei ole, pigem on probleem selles, et olles seotud linnavalitsusega, ei saa teda sellele kohale jätta.»

Ott tahab loota, et eksib, kuigi senine reformierakonna ideoloogia kipub jätma muljet, et loosungi «Meie muudame» all peetakse hoopis silmas «Meie tahame haarata võimu». «Kesklinnas reformierakond ju kaotas,» rõhutab Ott, olles kindel, et tema 16aastasele staazhile linnavõimu struktuurides on võimulepürgijatel raske midagi vastu panna. «Linn on ju nagu inimese organism ja inimene ei saa ju arstiks õppimata selle kallale asuda,» leiab Ott.

Jaga lugu:
Hetkel kuum