31. oktoober 1996
Jaga lugu:

Elu Jugoslaavias kiratseb

Tavalise inimese jaoks on elatustaseme langus olnud seda tuntavam, et enne Jugoslaavia lagunemist 1991. a oli seal Ida-Euroopa üks kõrgemaid elatustasemeid. Kuude kaupa on põhilistes tööstuskeskustes Nisis, Kragujevacis ja Belgradis toimunud tuhandete osavõtjatega meeleavaldused, kus on nõutud tööd ja normaalset palka.

Nii valitsev sotsialistlik partei kui ka opositsioonierakonnad lubavad olukorda parandada, kuid rahvas ei usu enam lubadusi ja rahulolematus süveneb.

28aastane insener arvas, et olukord riigis ei parane enne kümmet aastat ning et tema on otsustanud emigreerida Kanadasse. 58aastane pensionär aga kurtis, et ots otsaga kokkutulemiseks peab ta armetu kuupalga, 720 krooni eest otsima lisateenistust.

Ehkki valitsus on püstitanud 1997. aasta eesmärgiks raha kursi ja hindade stabiliseerimise, arvavad paljud ökonomistid, et midagi ei muutu enne, kui alustatakse tõelisi reforme ning riiki hakkavad tulema välisinvesteeringud. Üldise arvamuse kohaselt vajab Jugoslaavia aastas arenguabi 2,5 miljardit dollarit.

1996. a kasvab riigi sisemajanduse kogutoodang (SKT) kavandatud 12,5% asemel heal juhul 5--6% ja selle väärtus on kokku 15,5 miljardit dollarit. SKT jääb 1991. a eelsele tasemele alla 47%.

Kuigi Jugoslaavia-vastased ÜRO majandussanktsioonid kaotati kohe pärast Daytoni rahulepet 1995. a novembris, ei ole sellele järgnenud loodetud tööstuse hoogustumist ega ekspordibuumi. Kaubandusbilanss on hoopis 1,39 miljardi dollarilise puudujäägiga, kuna üheksa kuuga oli ekspordi maht 1,26 miljardit dollarit ja impordi maht 2,65 miljardit dollarit. Aasta lõpuks ennustatakse defitsiidi suuruseks 1,8 miljardit.

«Meie ekspordihinnad on väga madalad. Meil tuleb aru saada, et eksporditulud ei ole meie probleemide lahendus,» ültes majandusinstituudi direktor Danko Djunic. «Ettevõtetel tuleb õppida hoopis kohanema uute turutingimustega.»

Paljusid ökonomiste jahmatab see, et valitsus on katnud kaubandusbilansi puudujääki firmade väliskontodel oleva rahaga. Riigi enda valuutavarud olid maiks, mil avaldati viimased ametlikud teated, kahanenud 330 miljoni dollarini.

Aeglased reformid, kasvav kaubandusbilansi puudujääk, erastamise puudumine ning eemalolek maailma kapitaliturgudelt ei loo soodsat investeerimisõhkkonda Jugoslaavias, kes peab tuleva aasta algul hakkama tasuma oma rahvusvahelisi võlgu, mille intressid ulatuvad 600 miljoni kroonini.

Muret tegev on ka kõrge inflatsioon, mis aasta arvestuses oli septembris 83,8%. Ehkki dinaar on viimased 11 kuud püsinud Saksa marga suhtes stabiilselt 3,3 piires, ennustatakse kohalikul finantsturul, et dinaar devalveerub pärast valimisi. REUTER-ÄP

Jaga lugu:
Hetkel kuum