Palace'i omanik sai kohtus võidu

Finest Palace'i kohtus esindanud advokaadibüroo Raidla & Partnerid vandeadvokaadi vanemabi Monika Sehver lausus eile pärast kohtuotsuse väljakuulutamist, et nad kavatsevad kindlasti edasi kaevata. Tema sõnul ei olnud kohtu otsus ootamatu.

Kohtuvaidluses riiki esindanud vandeadvokaat Äili Rodit eile õhtul kätte saada ei õnnestunud.

Monika Sehver märkis, et põhiline vaidlusalune küsimus, millal tekkisid õigusjärgsel omanikul subjektiivsed õigused Palace'i hoonele, kas siis, kui ta 1991. aastal esitas hoone tagastamistaotluse või käesoleval aastal, kui ta tunnistati õigusjärgseks subjektiks, jäigi lahendamata.

Kohtuistungil lausus vandeadvokaat Jüri Raidla, et juhul kui subjektiivsed õigused tekkisid 1991. aastal ja samal ajal tekkis õigustatud subjektil ka õigus pöörduda kohtusse, on tähtaeg kaebuse esitamiseks ammu möödunud. Kui nimetatud isikul tekkisid aga subjektiivsed õigused hoonele käesoleval aastal, polnud varem võimalik subjekti potentsiaalseid õigusi korraldada ja valitsus pole otsuste tegemisel rikkunud protseduurireegleid.

Valitsus tegi korraldused hoone mittetagastamise ja ASi Finest Palace moodustamise kohta 1995. aasta märtsis. Praeguseni kuulus Palace'i hoone Finest Palace'ile, mille omanikud on kahe kolmandiku aktsiate ulatuses Finest Hotel Group (FHG) ja kolmandiku osas Eesti riik.

Tiiu-Helve Blomdahl esitas Palace'i hoone tagastamistaotluse Tallinna linnavara ametile 1991. aastal. Kuna tema dokumendid läksid linnavara ametis kaduma ning need taastati käesoleva aasta alguses, tunnistati Blomdahl Vabaduse plats 3 asuva hoone ja krundi õigustatud subjektiks alles 29. aprillil 1996.

FHG haldusdirektor Harri Veering on öelnud, et juhul kui kohtuvaidlus laheneb õigusjärgse omaniku kasuks ja hotellihoone otsustatakse talle tagastada, esitab FHG riigi vastu 26 miljoni krooni suuruse nõude.

Blomdahli esindav vandeadvokaat Viktor Kaasik on väitnud, et õigusjärgne omanik pole huvitatud kompensatsiooni saamisest EVPdes, vaid soovib tagasi saada Palace'i hoonet.