4. november 1996 kell 22:00

Tulus second hand -äri

«Palju vähem vaevanõudev ja tulusam, kui 800 krooni eest lapsi õpetada,» võrdleb üliõpilane. «Olen oma perele riided selga saanud ja mu seitsmeaastane poeg käib viimase moe järgi riides!»

Tulevane muusik selgitab, et kaupa tellib ta järelmaksuga Soomest ja Rootsist sealsetest kogumispunktidest ja toob nädalas Eestisse keskmiselt tonni jagu riideid.

Lääne-Euroopas on palju kaltsukaupmehi, kes hulgimüügi kõrval omavad spetsiaalseid kaubamaju. Paremad riidetükid jäävad kaubamajadesse, kehvamad pakitakse mustadesse kilekottidesse ja müüakse edasi, ka Eestisse.

Statistikaameti andmetel on selle aasta üheksa kuuga Eestisse imporditud 27,2 miljoni krooni eest kasutatud rõivaid ja tekstiilitooteid rohkem kui kümnest välisriigist. Palju see teeb tonnides, statistika ei näita.

Ajalehekuulutuste põhjal võib väita, et second hand-hulgimüügiga tegeleb Eestis mitukümmend firmat. Lisaks müüvad arvukad eraisikud ja firmad seda kaupa edasimüüjatena oma kauplustes või turgudel.

Kohalike rõivatööstureid kaltsukaupmehed ei häiri, nagu näitas pisteline telefoniküsitlus. Second hand ei valmista meelehärmi ka jaekaupmeeste õiguste eest seisvale jaekaubanduse liidule. Selle tegevdirektor Meelis Randmaa märgib, et sellise kauba müük ei tee riiki vaesemaks ega söö kedagi välja.

Konflikt sugeneb aga sellest, et tollis deklareeritakse valdav osa vanu riideid tagastamatuks välisabiks ja sellelt ei ole vastavalt käibemaksuseadusele vaja maksta käibemaksu.

Enamik humanitaarabi sildi all Eestisse toodud rõivaid pannakse kohe maksuvabalt müüki ja riik on seega järjekordselt lasknud end kavalatel ettevõtjatel ninapidi vedada.

Vanade riiete hulgihind on keskmiselt 15--20 krooni kilolt. Sorteeritud ja kvaliteetsema kauba puhul tuleb ostjal välja käia kuni 35 kr kilolt. Kehvema kauba hind on 5 kr kilolt või antakse see jumalamuidu käest.

Jaemüügi hind määratakse iga toote puhul eraldi. Odavate kaupade müügivahe saab tasa, kui eriti väärtuslik rõivatükk müüki paisata mitmesajaprotsendilise juurdehindlusega.

Tartu hulgifirma Türkiis toob tundmatuks jääda sooviva tegevdirektori sõnutsi ühes kuus Rootsist ja Belgiast 20--25 tonni vanu riideid. Arvestatavaid ülesostjaid on Türkiisil kümmekond. Peale selle paarkümmend ülesostjat, kes võtavad korraga tagasihoidlikuma koguse, umbes 200--300 kilo.

Tallinna vanalinnas müüb kasutatud riideid neljandat aastat Daisy pood. «Paar aastat tagasi oli kuldaeg, siis läks ka keskpärane kaup,» meenutab kaupluse tegevjuht Rein Topkin paremaid päevi. «Nüüd on ostja muutunud valivamaks. Viletsama kauba saadame kohe heategevuseks,» jätkas ta.

Teisedki second hand kauba müüjad kordavad üksmeelselt, et ostjad on muutunud valivamaks ja igasugust kaupa enam müüa ei õnnestu.

Kirikuringkondadega seotud Topkin teab rääkida, et paljud second hand-kauplused kuuluvadki kirikutele. Välismaa sõpruskoguduste poolt saadetud rõivaste müügitulu läheb kiriku kassasse, usub ta. Näiteks pidid kaks second hand-kauplust toetama Viimsi palvemaja ümberehitust.

«Paides on 11 000 elaniku kohta üksteist second hand-kauplust,» iseloomustab Paide second hand'i turgu kohalik ärimees Riho Laiksoo.

Tema perefirma Joss Jireh R & L tegeleb kasutatud riiete hulgi- ja jaemüügiga kolmandat aastat autode müügi kõrvalt.

«Kui alguses toetas autoäri riiete poolt, siis praegu täiendavad need ärid teineteist,» vaagib Laiksoo. Oma elujärge kirjeldab ta sõnadega: «Kui ainult autoäriga tegeleksin, elaksin lihtsalt hästi. Kaltsuäri tõttu võib aga naine mul praegu iga hetk poodi minna ja osta endale mida tahab!»

Laiksood on sisse toonud Norra, Itaalia, Taani, Saksa ja Rootsi kasutatud riideid. «Parim kaup tuleb Rootsist,» kinnitavad Laiksoo kogemused.

Üle kuu toob 14 tonni kaupa mahutav treiler rõivaid vaid tema enda kolme kaupluse jaoks. Treileritäie riiete üle piiri toomine maksab 200 000 krooni.

«Meil on enne avamist järjekord ukse taga. Järjest prominentsem seltskond käib ostmas,» iseloomustab Laiksoo kliente.

Ta lisab, et kuna neil on müügil sorteeritud ja pisut kallim ning kvaliteetsem riidekaup, siis on kohalikud ristinud tema kaupluse Paide Stockmanniks.

Kaltsuäri on Laiksoo sõnul pime äri, põrsa ostmine kotis -- riidekottide lahtipakkijaid ootab tihti ebameeldiv üllatus näruste riiete näol. «Olen viinud tonnide kaupa riideid prügimäele, sest pole olnud mõtet sorteerida,» sõnab ta.

Kuna Laiksoole kaupa toovad treilerid sisaldavad lisaks riietele ka raamatuid, jalatseid jmt, on pere sattunud tihti huvitavatele leidudele. Naine leidis ülekullatud hinnalise serviisi. Harvad pole kodumasinate leiud. Laiksoode laste armsad mänguasjad on enamuses secondhand päritolu.

Laiksoo käis kuu aega tagasi riidekoormaga Ukrainas ja müüs seal kogu kauba maha. «Metsik rabamine käis, nende jaoks oli see kullahunnik,» ei varja kaupmees rahuolu ja kavatseb peatselt sinna saata 10 tonni ulatuses kaupa.

Teisedki Eesti second hand- kaubitsejad on täna sihikule võtnud Ukraina ja selle kõrval Venemaa. Probleemiks kujuneb aga Valgevene piir ja Venemaa kõrged tollid.

Statistikaameti andmetel on selle aasta üheksa kuuga Eestist vanu riideid eksporditud lisaks Ukrainale ka Lätti, Leetu, Venemaale ja isegi Mongooliasse ning Prantsusmaale. Rahalises väärtuses moodustas second hand'i eksport 1,7 miljonit krooni. Ilmselt kujuneb Ukraina ja Venemaa põhjatu turg tulevikus päästerõngaks paljudele second hand-kaupmeestele, kes Eestis enam müügivõimalusi ei leia, kuid ärikontaktid lääne kaltsukogumispunktidega ja ülesostjatega on olemas.

Teema lõpetuseks võiks pakkuda ühe second hand-kaupluses töötanud noormehe jutustuse. Poeomanik käskinud tal kord tema koju minna ja võtta kaasa paar kotitäit riidekaupa. Poiss ajas miskipärast kotid segi ja haaras kaenlasse hoopis mustapesukorvi sisu.

«Kaup osteti lausa lennult ära,» on noormees siiani heldinud. «Ainult järgmisel päeval oli omanik kohutavalt ähmis ega taibanud, kuhu kadus tema pesupäeva ootav aluspesu!»

Hetkel kuum