• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Helsingi-liinile uus operaatorfirma

    ASi Hansatee aktsionäri, Inreko Laeva ASi saneerimist juhib firma kolme suurema võlausaldaja poolt juhatuse esimeheks määratud Henn Ruubel.
    Inreko Laeva ASi suuraktsionär Enn Rohula on praegu firma tegevdirktor, kuid firma tegevust juhib Ruubel. Rohula liisib edasi tiiburlaevu Laura, Jaanika ja Liisa, millega ta opereerib kaubamärgi Tallinn-line all.
    Eile õhtupoolikul peeti ASi Hansatee aktsionäride koosolekut, kus arutati Vana Tallinna võimaliku lahkumist Hansatee kaubamärgi Tallink alt.
    Hansatee turundusdirektor Hannes Saarsoo märkis enne koosolekut, et arutama hakatakse ka Hansatee võimalikke tasaarveldusi firma omanikega.
    Varem Inreko Laeva ASi poolt Hansateele opereerimiseks antud laev Vana Tallinn kuulub offshore-firmale Mandalika, mis on registreeritud Küprosel. Firma omanikud on Tallinna Pank, Merita pank ja Rootsi reederfirma Nordström & Thulin (N&T), kes on ühtlasi üks Estline'i omanikke.
    Rohula ja tema võlausaldajate peamine vaidlus käib selle üle, kui suur on Vana Tallinna turuhind.
    Kui Rohula ütlusel on Vana Tallinna turuväärtus ca 18 mln dollarit, siis Tallinna Panga nõukogu esimees Guido Sammelselg ja Ühispanga juhatuse esimees Ain Hanschmidt hindavad laeva turuväärtuseks üksnes 12 mln dollarit.
    Hanscmidti selgituse kohaselt on laevahindu viimasel ajal mõjutanud Inglismaa ja Prantsusmaa vaheline Eurotunnel, mistõttu on järjest rohkem laevu müügis ja laevade hinnad on langenud.
    Hansatee aktsionärina on Ühispank Vana Tallinna väiksemast turuhinnast huvitatud seetõttu, et odavama laeva korral saab maksta väiksemat renti.
    Henn Ruubel rääkis, et ta on läbirääkimisi võimaliku koostööpartneri leidmiseks pidanud kõigi Soome lahel konkureerivate laevafirmadega, kelleks on Silja Line, Viking Line, Eestin Linjat ja Enn Rohulale kuuluv Tallinn-line. «Kuna praegu on veel kõik võimalik, ei taha ma spekuleerida,» märkis Ruubel potentsiaalse koostööpartneri kohta. Äripäevale teadaolevalt on üks tõenäolisemaid partnereid Silja Line.
    Uue operaatorfirma looja on Esimese Investeeringute AS, mis kuulub sajaprotsendiliselt Henn Ruubelile. Pärast koostööpartneri leidmist saab ka Ruubeli partnerist Esimese Investeeringute ASi aktsionär.
    Esimese Investeeringute AS osaleb ka Eesti Merelaevanduse erastamisel.
    Guido Sammelselja sõnul võib uus operaatorfirma hakata näiteks piletimüügiteenust jms ostma Inreko Laeva ASilt, kellel on korralik piletimüügisüsteem välja kujundatud. Seepärast pole välistatud, et Inreko Laevade ASist võib saada uue operaatorfirma väikeaktsionär, märkis Sammelselg.
    Pärast uue operaatorfirma loomist jääb Hansateele alles senise nelja laeva asemel kaks, sest Eesti Merelaevandus soovib maha müüa talle kuuluvat Tallinki.
    Seega jäävad Hansateele varem Rootsi liinil sõitnud Meloodia (endine Mare Balticum) ja Georg Ots. Veel suvel oli Hansateel koos kolme tiiburiga kokku seitse alust.
    Ain Hanschmidt lausus, et tema hinnangul uue operaatorfirma loomine Hansateele 60 mln krooni laenanud Ühispanga finantsriski ei suurenda. Seni on Hansatee turuosa ca 40%.
    Hanschmidt märkis, et Ühispank soovib edaspidi osaluse Hansatees maha müüa. Tema sõnul vaatleb Ühispank Hansateed kui klienti, mitte kui strateegilist investeeringut.
    Guido Sammelselg ütles, et Tallinna Pank on uue operaatorfirma tekkimisel firmale nõus laenu andma ja esialgseil andmeil on seda nõus tegema ka Merita pank.
    Täna viibib Guido Sammelselg Rootsis, kus peab läbirääkimisi N&T esindajatega. N&T finantsdirektor Lennart Ökvist märkis, et kuigi uue operaatorfirma loomine on suure konkurentsi tõttu raske, ei välista ta seda. «Koostöö on lihtne: meil on laevad, neil on raha,» sõnas Ökvist.
    Homme ja ülehomme viibib Sammelselg Londonis, kus asub ka Merita panga laevandusega tegelev osakond.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine ei teeni ühiskonna huve
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tugeva lobitöö, hea maksulaekumise ja inflatsioonihirmu tõttu on valitsus otsustanud kütuseaktsiisi tõusu edasi lükata. Kuigi inflatsioonisurvet see tõesti vähendab, siis mitmes teises plaanis on tegemist ühiskonna jaoks kehva otsusega, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Evergrande jättis intressid ja töötajate palgad tasumata Pankrotini on veel 30 päeva armuaega
Pankrotiohus Hiina kinnisvararendaja Evergrande ei ole andnud ühtegi sõnumit selle kohta, et eilse tähtajaga 83,5 miljoni dollari suurune intressimakse tehakse. Ettevõte ei ole maksnud elektriautode üksuse töötajatele ka palka, vahendab Bloomberg.
Pankrotiohus Hiina kinnisvararendaja Evergrande ei ole andnud ühtegi sõnumit selle kohta, et eilse tähtajaga 83,5 miljoni dollari suurune intressimakse tehakse. Ettevõte ei ole maksnud elektriautode üksuse töötajatele ka palka, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Estraveli omanik: eelmine kriis oli võrreldes praegusega lasteaed
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.
Eesti suurima reisibüroo Estraveli omanik Aivo Takis rääkis Äriplaan 2022 konverentsil, et kui eelmise kriisi ajal kukkus nende käive 20 protsenti, siis koroonakriisiga kukkus nende käive 70 protsenti. “Eelmine kriis oli kui lasteaed, kuid toona tundus see kohutavalt suur kukkumine,” rääkis ta.