Hiljuti toimus kohtusaalis sõnasõda ühe riiulilt ostetud firma ja maksuameti vahel. Riiulifirma esindaja palus kohtus tühistada maksuameti ettekirjutus 1,5 miljoni kroonise käibemaksu summa kohta, kuna firmaomanik ei saanud ettekirjutust kätte ega jõudnud seetõttu seadusega ette nähtud aja jooksul ettekirjutuse vastu isegi protestida.
Riiulifirma aadress on Laulupeo 24 -- seal asub üks suurimaid riiulifirmade edasimüüjaid AS Divec.
«Saatsite ettekirjutuse küll õigel aadressil, aga oleks pidanud teatavaks tegema ja allkirja vastu üle andma õigele inimesele. Postiljon andis kirja Diveci sekretäri kätte. Õige firmajuht külastab bürood harva,» heitis riiulifirma esindaja maksuametile ette.
Tänu kohtuniku otsusele lugeda ettekirjutus siiski üleantuks, jõuti lõpuks asja sisulise aruteluni, mis lõppes aga maksuameti kaotasega.
Selle kõige peale tuli naer peale. Kui lihtne oli maksuamet haneks tõmmata! Eestis on tuhandeid riiulifirmasid, kelle jälgi maksu- ja muud ametnikud verekoertena ajavad. Kui neist mõne lõpuks tabatakse ja sakutada püütakse, osutub riiulifirma igatpidi nii ümmarguseks, et kuskilt ei anna kinni haarata.
Ei vastuta riiulifirmade eest ka edasimüüjad, antud juhul Divec, kuna kohustus aadressi muudatused ettevõtteregistris registreerida lasub riiulifirma ostjal, mitte müüjal.
Lõppude lõpuks ei ole ju ebanormaalne, et näiteks Diveci juhatuse esimees Mihkel Oiderma osutub erakordselt võimekaks ja juhib üheaegselt näiteks 300 firmat, nagu ettevõtteregistri andmetel paistab. Iseasi, kui ta ka vastutab 300 firma pattude eest. Minule näiteks jäi arusaamatuks, miks ei nõudnud maksuamet käibemaksuvõlga tagasi Divecilt, riiulifirma omanikult ettevõtteregistri andmetel. See olnuks loole ilus punkt.