TOP 100 eitab katastroofikursil olemist

Katastroofikursist ettevõtlu-ses pole põhjust rääkida. Nii võiks kokku võtta TOP 100 nime kandva ülevaate eelmise aasta edukamatest firmadest. Võrreldes üle-eelmise aastaga on suuri tõusjaid ja ka kõrgelt kukkujaid, mõnede ettevõtete head esitust eelmisel aastal võime nüüd, 11 kuud hiljem vaid nukra nostalgilise tagasivaatena käsitleda. Tõsi on muidugi see, et ehkki jutud kogu ettevõtluse pankrotist kuuluvad tänaste näitajate põhjal ulmevaldkonda, võib siiski leida ettevõtluses oksakohti, mida oleks aeg siluma hakata.

On olemas väiksed valed, suured valed ja statistika. Ka TOP 100 andmestik pole täiuslik, ja seda suurelt osalt mitte tegijate süü läbi. Kummalisel kombel leidub Eestis endiselt firmajuhte, kelle arvates on nende firma majandusnäitajad, kusjuures ka paari aasta tagused, erakordne saladus, mida mingil juhul ei saa avalikustada. Selliste firmade esireas käib muuseas välisfirma Elcoteq, Eesti suurim elektroonikatootja ja muide ka suurim eksportöör.

Omad korrektiivid teeks TOP 100s ilmselt ka see, kui arvesse oleks võetud kontsernide olemasolu. Praeguses tabelis on andmed nii, nagu firma on neid pidanud ise vajalikuks esitada. Näiteks mõne ettevõtte puhul on arvestatud ka tütarfirmasid ja osalust mujal ettevõtluses, mõnel aga ei ole. Viimasest loogikast lähtudes jõuab statistika tulemuseni, kus näiteks valdusfirma N-Terminaali näidatav käive väheneb mõnele miljonile kroonile, kuid firma kontserni käive kokku ulatub aga sadadesse miljonitesse kroonidesse.

Andmete, eriti firma kasumi-näitajate, käsitlemisel on veel kolmas aspekt: ettevõtted on erinevalt maksustatud. Näiteks eelmise aasta TOPi esimene Pakterminal on välisosalusega firma, kes 1992--1995 ei maksnud üldse tulumaksu ning praegune määr on tal 13%. Samalaadsed soodustused on ka näiteks teise koha saavutanud Nitroferdil.

500 Eesti suurema firma reaalne käibe kasv, arvestades inflatsiooni, oli umbes 6%, mis on üsna positiivne number. Kahjuks ei ole aga firmade kasumi kasv jõudnud käibe omaga sammu pidada, ilmselt ühe peapõhjusena 26protsendiline tulumaks. Ettevõtete rentaablus eelmisel aastal on üle-eelmisega võrreldes isegi langenud.

Kuid rentaabluse languse tendents näitab muu hulgas ka seda, et üha rohkem elavad firmad laenukapitali arvel, üha rohkem raha läheb võimalikust kasumist laenuintresside maksmiseks.

See, et maksusoodustustega firmad edetabelis kõrgeid kohti hoiavad, paneb mõtlema, millised oleks ettevõtete kasuminäitajad siis, kui tulumaksust oleks vabastatud kõikide firmade investeeringud. Kindlasti tähendaks see rohkem investeeringuid ja firmade kiiremat arengut. Kuid lisaks sellele ka tõesemaid majandusnumbreid.

On ju selge, et firma on huvitatud tänasel päeval investeerima mitte kasumist, vaid kandma investeeringu kuludesse, kuhu ei pääse 26protsendiline maksukummitus. Maksuvabastus võiks olla ka TOP 100 peamine sõnum võimutüüri juures olevatele otsustajatele.