Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    TOP 100 eitab katastroofikursil olemist

    Katastroofikursist ettevõtlu-ses pole põhjust rääkida. Nii võiks kokku võtta TOP 100 nime kandva ülevaate eelmise aasta edukamatest firmadest. Võrreldes üle-eelmise aastaga on suuri tõusjaid ja ka kõrgelt kukkujaid, mõnede ettevõtete head esitust eelmisel aastal võime nüüd, 11 kuud hiljem vaid nukra nostalgilise tagasivaatena käsitleda. Tõsi on muidugi see, et ehkki jutud kogu ettevõtluse pankrotist kuuluvad tänaste näitajate põhjal ulmevaldkonda, võib siiski leida ettevõtluses oksakohti, mida oleks aeg siluma hakata.
    On olemas väiksed valed, suured valed ja statistika. Ka TOP 100 andmestik pole täiuslik, ja seda suurelt osalt mitte tegijate süü läbi. Kummalisel kombel leidub Eestis endiselt firmajuhte, kelle arvates on nende firma majandusnäitajad, kusjuures ka paari aasta tagused, erakordne saladus, mida mingil juhul ei saa avalikustada. Selliste firmade esireas käib muuseas välisfirma Elcoteq, Eesti suurim elektroonikatootja ja muide ka suurim eksportöör.
    Omad korrektiivid teeks TOP 100s ilmselt ka see, kui arvesse oleks võetud kontsernide olemasolu. Praeguses tabelis on andmed nii, nagu firma on neid pidanud ise vajalikuks esitada. Näiteks mõne ettevõtte puhul on arvestatud ka tütarfirmasid ja osalust mujal ettevõtluses, mõnel aga ei ole. Viimasest loogikast lähtudes jõuab statistika tulemuseni, kus näiteks valdusfirma N-Terminaali näidatav käive väheneb mõnele miljonile kroonile, kuid firma kontserni käive kokku ulatub aga sadadesse miljonitesse kroonidesse.
    Andmete, eriti firma kasumi-näitajate, käsitlemisel on veel kolmas aspekt: ettevõtted on erinevalt maksustatud. Näiteks eelmise aasta TOPi esimene Pakterminal on välisosalusega firma, kes 1992--1995 ei maksnud üldse tulumaksu ning praegune määr on tal 13%. Samalaadsed soodustused on ka näiteks teise koha saavutanud Nitroferdil.
    500 Eesti suurema firma reaalne käibe kasv, arvestades inflatsiooni, oli umbes 6%, mis on üsna positiivne number. Kahjuks ei ole aga firmade kasumi kasv jõudnud käibe omaga sammu pidada, ilmselt ühe peapõhjusena 26protsendiline tulumaks. Ettevõtete rentaablus eelmisel aastal on üle-eelmisega võrreldes isegi langenud.
    Kuid rentaabluse languse tendents näitab muu hulgas ka seda, et üha rohkem elavad firmad laenukapitali arvel, üha rohkem raha läheb võimalikust kasumist laenuintresside maksmiseks.
    See, et maksusoodustustega firmad edetabelis kõrgeid kohti hoiavad, paneb mõtlema, millised oleks ettevõtete kasuminäitajad siis, kui tulumaksust oleks vabastatud kõikide firmade investeeringud. Kindlasti tähendaks see rohkem investeeringuid ja firmade kiiremat arengut. Kuid lisaks sellele ka tõesemaid majandusnumbreid.
    On ju selge, et firma on huvitatud tänasel päeval investeerima mitte kasumist, vaid kandma investeeringu kuludesse, kuhu ei pääse 26protsendiline maksukummitus. Maksuvabastus võiks olla ka TOP 100 peamine sõnum võimutüüri juures olevatele otsustajatele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Brookfield ostab USA taastuvenergia arendajaid 1,5 miljardi dollari eest
Üks maailma suurimaid puhta energia investoreid ostab paar USA taastuvenergia arendajat 1,5 miljardi dollari eest.
Üks maailma suurimaid puhta energia investoreid ostab paar USA taastuvenergia arendajat 1,5 miljardi dollari eest.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.