• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kindlustusseltsi aktsia börsile

    Leks on Eesti esimene kindlustusselts, kelle aktsia jõuab Tallinna väärtpaberibörsile. Otsuse Leksi aktsia börsile viimise kohta võttis Leksi nõukogu vastu paar nädalat tagasi ja Leksi juhatuse esimehe Raul Kastani sõnul selgub täna, kas aktsia jõuab börsile veel tänavu või 1997. aasta jaanuaris.
    Raul Kastan ütles, et soovib Leksi aktsiad turule tuua selleks, et Leksi töötajaid paremini tööle motiveerida. Enamik Leksi juhtkonnast on ka seltsi väikeaktsionärid, kelle aktsiatesse paigutatud rahasumma võib aktsiate kallinemisel mitmekordistuda.
    «Tahame kasutada Hoiupanga mudelit,» selgitas Kastan. «Paneme sekretäri juurde üles tahvli, kus igal ajal saab aktsia hinna muutust vaadata.»
    Leksi 38 miljoni krooni suurusest aktsiakapitalist kuulub 52 protsenti Tallinna Pangale. Firma selle aasta kasumiks kujuneb kaks miljonit krooni. Kastan ütles, et järgmise aasta garanteeritud kasum on viis miljonit krooni.
    Leksi aktsionäri Hüvitusfondi peadirektor Arle Mölder ütles, et Leksi senine suhteliselt väike kasum on tingitud suurtest investeeringutest kontorivõrgu ja toodete arendamisse, mis peaks tulemusi andma juba järgmisel aastal.
    Möldri sõnul peaks Leksi järgmise aasta kasum kujunema 10--15 miljonit krooni ümber, mis tagab Hüvitusfondile soovitud minimaalselt 15protsendilise kapitalitootluse. Mölder märkis, et Leksi senine investeerimisstrateegia on olnud liiga konservatiivne. Strateegia liberaliseerimine suurendab järgnevatel aastatel Leksi kasumit.
    Raul Kastani kinnitusel soovib Leks juba järgmisel aastal minna Läti ja Leedu turule, milleks teeb praegu aktiivset ettevalmistustööd.
    Leksi aktsia hinnaks börsile minekul plaanib firma juhatus 17--22 krooni. Leksi aktsiate likviidsuse suurendamiseks emiteerib Leks täiendavalt viie protsendi ulatuses aktsiaid nominaalhinnaga 1,9 miljonit krooni.
    Mölder märkis, et tema eeldab likviidsete aktsiate hulgaks minimaalselt pool miljonit.
    Raul Kastani sõnul soovib Leks jõuda oma aktsiaga börsi põhinimekirja 1998. aastal. Samal aastal tahab börsile jõuda ka Eesti Kindlustus.
    Eesti kindlustusseltside seas on Leks ja Eesti Kindlustus lähitulevikus ainsad firmad, kes soovivad börsile minna. Kohalikele ärimeestele kuuluvad seltsid ei leia selleks enda kinnitusel vajadust ja lääne kindlustuskontsernid pole oma tütarfirmade aktsiate müümisest huvitatud.
    Salva Kindlustuse juhatuse aseesimees Toivo Voit ütles, et börsile minnakse lisakapitali hankima. Voidi hinnangul pole Salval sellel põhjusel niipea mingit vajadust börsile minna.
    «Salvas pole sellist varianti arutatud,» märkis Voit. «Mina küll pole kindel, et börsile minek seltsi usaldusväärsust tõstab. Näiteks tugitooli pehmus ei sõltu sellest, kas tootjafirma aktsiat börsil müüakse või mitte.»
    Eesti Kindlustuse aktsia börsile mineku kohta ütles firma peadirektor Ivar Virkus, et praeguste prognooside kohaselt peaks Eesti Kindlustuse aktsia hind 1998. a esimesel poolel turule tulles aktsiakapitali ja kasumi suhet silmas pidades tulema väga kõrge. «Kõrgem kui Hansapangal,» märkis Virkus.
    Ivar Virkus lausus, et tema hinnangul tõuseb Leksi aktsia hind pärast turuletulekut kindlasti. Virkuse hinnangul hakkab Leksi aktsia hind liikuma korrelatsioonis emafirma Tallinna Panga aktsiaga. «Käsikäes, nagu omal ajal tegid seda Hansapanga ja Tallinna kaubamaja aktsiad,» märkis Virkus.
    Leks Kindlustuse asutas 1990. a Eesti Kindlustuse tollase Läänemaa filiaali juhataja. Firmaga liitus täielikult Eesti Kindlustuse Valga fi-liaal ja saartel asunud filiaalide töötajaid. Asutajad müüsid aktsiate kontrollpaki Tallinna Pangale, kuna ei suutnud asutatud kindlustusseltsi piisavalt kapitaliseerida.
    Raul Kastan alustas Leksis 1993. a tööd kindlustusagendina. Ta oli firma esimene esindaja Tallinnas ning käis mööda maju kindlustuspoliise müümas. «Minu põlvkonna inimesele oli päris raske teha sellist müügitööd,» selgitas Kastan. «Inimene ütleb sulle, et tal on nii mitu kasukat; sina vastad, et vabandage, palun näidake mulle, tehke see ja see kapiuks lahti ja nii edasi.» 1994. a sai Kastan Leksi peadirektoriks.
    Kuni 1992. a lõpuni oli Kastan Kuusalus kahe aiandi juhataja, kus kasvatati lilli, värsket köögivilja jms. «Piinlik öelda, aga olime Guidoga mõlemad Kuusalus kolhoosnikud,» meenutas Kastan.
    Tallinna Panga nõukogu esimees Guido Sammelselg on ka Leksi nõukogu esimees.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andres Viia, Jüri Jõema: vajadus tarkvaraarendajate järele kasvab hüppeliselt
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
Värske prognoosi kohaselt on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonnas lähiaastail näha tugevalt kasvavat vajadust tarkvara- ja IKT-süsteemide arendajate järele. Neil ametialadel on juba praegu märkimisväärne katmata vajadus, kirjutavad OSKA analüütik Andres Viia ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu nõunik Jüri Jõema.
USA börs sulgus järjekordselt punases
Vaatamata positiivsele päeva algusele, võtsid USA peamised indeksid peallõunal suuna alla ja sulgusid punases. Sel nädalal pole indeksid üksi päev plussis sulgunud, vahendab Yahoo Finance.
Vaatamata positiivsele päeva algusele, võtsid USA peamised indeksid peallõunal suuna alla ja sulgusid punases. Sel nädalal pole indeksid üksi päev plussis sulgunud, vahendab Yahoo Finance.
Elmo Rent ja Telia toovad 5G tehnoloogia kaugjuhitavasse sõiduautosse
ELMO Rendi arendatav kaugjuhitavat tehnoloogiat kasutav lahendus võimaldab elektriauto kliendini toimetada ja vajadusel ümber parkida ilma juhi füüsilise kohalviibimiseta masinas. 5G võrku kasutades on auto ja kaugjuhtimispuldi vahel tekkiv viiteaeg minimaalne, mis parandab oluliselt reageerimisaega.
ELMO Rendi arendatav kaugjuhitavat tehnoloogiat kasutav lahendus võimaldab elektriauto kliendini toimetada ja vajadusel ümber parkida ilma juhi füüsilise kohalviibimiseta masinas. 5G võrku kasutades on auto ja kaugjuhtimispuldi vahel tekkiv viiteaeg minimaalne, mis parandab oluliselt reageerimisaega.
Mainorist lahkunud tippjuhid kohtusid Sõõrumaa juures
Taasiseseisvunud Eesti ühe mõjukaima äripere Pärnitsate loodud Mainori kontsernis Ülemiste Cityt arendavate juhtide koosseisus toimusid mullu olulised muutused, kui ameti pani maha kaks juhatuse liiget.
Taasiseseisvunud Eesti ühe mõjukaima äripere Pärnitsate loodud Mainori kontsernis Ülemiste Cityt arendavate juhtide koosseisus toimusid mullu olulised muutused, kui ameti pani maha kaks juhatuse liiget.