Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas firma peaks töötajad tööõnnetuste vastu kindlustama?

    See on kindlasti vajalik. Kindlustusfirmade areng on olnud selles suhtes positiivne. See on tehtud tööandjale küllaltki mugavaks. Sel aastal on tehtud suur samm edasi -- ka kindlustusfirmade poolt vaadeldav risk on muutunud meile soodsamaks.
    Me vaatame kindlustust alates juhtkonnast kuni töölisteni välja. Ma tean, et meil ei ole kõik töötajad kindlustatud -- oleneb töötaja riskist. On vahe, kas ta teeb pidevalt ohtlikku tööd või ta on mingi abitöötaja. Kindlasti oleneb see ka töötaja kvalifikatsioonist.
    Töötajate kindlustamine sõltub firma tõekspidamistest ja arusaamadest. Minu arvates on see õige. Ma tean väga suuri firmasid, kes põhimõtteliselt midagi ei kindlusta. Meie kindlustame lisaks töövõtjatele kõikvõimalikke riske, kaasa arvatud näiteks kolmandate osapoolte riskid, mis on samuti suhteliselt uus toode. Meie moto on selline: me kindlustame selleks, et püsimajäämine oleks kindel.
    Kui seadus seda kunagi nõuab, siis kindlustame. Praegu me ei näe vajadust. Meil pole õnnetusi juhtunud ja me pole pidanud kellelegi töövõimetuse hüvitist maksma. Kui selline olukord tekib, võib-olla hakkame teisiti mõtlema. Kui kindlustada, tuleb ju igal aastal ka preemiasummat tasuda.
    Kui aus olla, siis meie ei kindlusta. Meil reisivad töötajad väga harva firma huvides. Reisibürood ei käitu üldjuhul teisiti kui nende kliendid. Kindlustatakse siis, kui konsulaadid seda viisa saamiseks nõuavad.
    Kui inimene reisib firma huvides, on kindlustus muidugi firma mure.
    Peaks küll kindlustama. Kindlustatud peaks põhimõtteliselt olema osa inimesi, kes on ohtlikumal tööl -- meil on tegemist merega.
    Ausalt öeldes pole kindlustusfirmad teinud meile ka selliseid pakkumusi, mis oleksid vastuvõetavad. Tundub, et nad ise ka pole veel õieti arenenud või pole neil selliseid tooteid, mis oleksid meile vastuvõetavad.
    Igatahes pole mul võimalustest selget ülevaadet. Oleksime võib-olla asjaga tunduvalt rohkem kursis, kui nad meile paremini selgitaksid. Lihtsalt mõne prospekti saatmisest on liiga vähe, et me aru saaksime, mida nad selle all mõtlevad. Müügitööd peaks rohkem olema. Mõned on meil ju käinud, aga mul on tunne, et nad ei ole ise ka asja päris hästi tundnud.
    Me saame töötajate kindlustamisele etapiviisiliselt mõelda -- alustades töödest, kus on suurem riskitegur. Miks ka mitte kõiki kindlustada. Kus on riskitegur väiksem, seal peaks ka hinne väiksem olema.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Fortum saab Uniperi tõttu 6 miljardit kahjumit
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.