• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas firma peaks töötajad tööõnnetuste vastu kindlustama?

    See on kindlasti vajalik. Kindlustusfirmade areng on olnud selles suhtes positiivne. See on tehtud tööandjale küllaltki mugavaks. Sel aastal on tehtud suur samm edasi -- ka kindlustusfirmade poolt vaadeldav risk on muutunud meile soodsamaks.
    Me vaatame kindlustust alates juhtkonnast kuni töölisteni välja. Ma tean, et meil ei ole kõik töötajad kindlustatud -- oleneb töötaja riskist. On vahe, kas ta teeb pidevalt ohtlikku tööd või ta on mingi abitöötaja. Kindlasti oleneb see ka töötaja kvalifikatsioonist.
    Töötajate kindlustamine sõltub firma tõekspidamistest ja arusaamadest. Minu arvates on see õige. Ma tean väga suuri firmasid, kes põhimõtteliselt midagi ei kindlusta. Meie kindlustame lisaks töövõtjatele kõikvõimalikke riske, kaasa arvatud näiteks kolmandate osapoolte riskid, mis on samuti suhteliselt uus toode. Meie moto on selline: me kindlustame selleks, et püsimajäämine oleks kindel.
    Kui seadus seda kunagi nõuab, siis kindlustame. Praegu me ei näe vajadust. Meil pole õnnetusi juhtunud ja me pole pidanud kellelegi töövõimetuse hüvitist maksma. Kui selline olukord tekib, võib-olla hakkame teisiti mõtlema. Kui kindlustada, tuleb ju igal aastal ka preemiasummat tasuda.
    Kui aus olla, siis meie ei kindlusta. Meil reisivad töötajad väga harva firma huvides. Reisibürood ei käitu üldjuhul teisiti kui nende kliendid. Kindlustatakse siis, kui konsulaadid seda viisa saamiseks nõuavad.
    Kui inimene reisib firma huvides, on kindlustus muidugi firma mure.
    Peaks küll kindlustama. Kindlustatud peaks põhimõtteliselt olema osa inimesi, kes on ohtlikumal tööl -- meil on tegemist merega.
    Ausalt öeldes pole kindlustusfirmad teinud meile ka selliseid pakkumusi, mis oleksid vastuvõetavad. Tundub, et nad ise ka pole veel õieti arenenud või pole neil selliseid tooteid, mis oleksid meile vastuvõetavad.
    Igatahes pole mul võimalustest selget ülevaadet. Oleksime võib-olla asjaga tunduvalt rohkem kursis, kui nad meile paremini selgitaksid. Lihtsalt mõne prospekti saatmisest on liiga vähe, et me aru saaksime, mida nad selle all mõtlevad. Müügitööd peaks rohkem olema. Mõned on meil ju käinud, aga mul on tunne, et nad ei ole ise ka asja päris hästi tundnud.
    Me saame töötajate kindlustamisele etapiviisiliselt mõelda -- alustades töödest, kus on suurem riskitegur. Miks ka mitte kõiki kindlustada. Kus on riskitegur väiksem, seal peaks ka hinne väiksem olema.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Loorits: kas läheme taastuvenergiale üle või maksame miljard eurot aastas?
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tänane olukord elektriturul ei ole mitte taastuvenergiale ülemineku, vaid taastuvenergiale mitte ülemineku tulemus, kirjutab Kaamos Energy juht Mihkel Loorits.
Tarneahela probleemide tõttu jääb tänavu tootmata ligi 8 miljonit autot
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Globaalsed autotootjad võivad tänavu kaotada tarneahelatega seotud probleemide tõttu 210 miljardit dollarit käibest, mida on kaks korda rohkem kui aasta alguses prognoositi, teatas konsultatsioonifirma Alixpartners.
Enefit Green võib täna avaldada uudise börsile mineku kohta
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Eesti Energia kontserni kuuluv taastuvaenergiaettevõte Enefit Green korraldab täna kell 11 pressikonverentsi, kus tahab jagada ettevõtte hetkeseisu ja arenguplaane.
Ruth Oltjer: börsilt raha küsida on minu jaoks liiga aeglane ja kohmakas
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.
Tippjuht Ruth Oltjer kirjeldas Äriplaan 2022 konverentsil tagasivaatavalt, kuidas tema ettevõttele oli koroonakriisis prioriteediks Eesti riik. Ta ütles, et kriisi ajal oli tal riigiametitega suurepärane koostöökogemus, kuid mõned otsustamatud ametnikud on siiski tõrvatilgaks meepotis.