• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lihavabrikud korraldavad ühisekspansiooni itta

    Eesti lihaliidu ekspordi-imporditoimkonna etteotsa valitud Nukke sõnul on projekti käivitamisest eelkõige huvitatud Rakvere, Saaremaa, Adavere ja Valga lihatööstus ning AS Karree.
    Projekti eesmärk on ära kasutada nende ettevõtete vabad tootmisvõimsused, mis ulatuvad nädalas 200 tonnini. Nukke märkis, et peamiste eksporditurgudena võetakse ühiselt sihikule Poola, Ukraina, Baltimaad ning Peterburi. «See tähendab, et iga kombinaat peab spetsialiseeruma kindlale tooteartiklile, et oleks tagatud stabiilne kvaliteet,» lausus ta. «Minimaalne kogus, mille puhul kulutused ära tasuksid, on 100 tonni lihatooteid nädalas, 200 tonni eksportides oleks juba ka väike kasum olemas.»
    Nukke sõnul vajavad lihatööstused ühise ekspordi korraldamisel head koostööd põllumajandusministeeriumi, tolli, veterinaarameti, pankade ja teiste riikide saatkondadega. Kavas on luua ühine Eestit esindav kaubamärk. Hiljemalt veebruariks otsustatakse, kas luuakse oma firma või müüakse lihatooted mõne Eesti hulgimüügifirma kaudu.
    Põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Andres Oopkaup peab lihatööstuste initsiatiivi igati tervitatavaks. Tema sõnul on lihatööstuste viga seni olnud selles, et küllatki kaalukate maksumaksjatena pole nad suutnud riigile oma probleeme selgeks teha. «Kui töötlejad ütleksid selgelt välja, mille taga seisab eksport, mis tooks omakorda riigile sisse rohkem makse, siis saaks seda ka reguleerida,» möönis Oopkaup. «Rohkem lärmi on vaja teha.»
    Oopkaup hoiatas aga, et Eesti lihatööstused peaksid keskenduma rohkemate turgude vallutamisele kui vaid Venemaa. «Ida poole käib kaubandus niigi ja me ei tohi sellest liigselt sõltuvaks saada,» lausus ta. Oopkaupi hinnangul võib Venemaa iga kell piiri jälle kinni panna, nagu ta tegi seda 1992. aastal, ning kui sellest sõltub pool Eesti majandust, siis on see meile katastroof.
    Harri Nukke möönis, et ühisesse ekspordiorganisatsiooni ollakse valmis kaasama ka väiksemaid lihatööstusi, kuid selleks, et kulutused ennast tagasi teeniks, peavad suuremad mahud taga olema. Tema sõnutsi tuleb ettevõtetel kokku leppida ka eetilistes küsimustes, et ei juhtuks nii, et 5--8 konkureerivat kombinaati pärast kümnendat ühiskoormat üksteisega kiskuma lähevad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: Tartu Kivisild ei ole muumia
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Tartu Kivisilla taastamise mõte ei ole suunatud mitte minevikku, vaid tulevikku ning sellega tegelemine on otstarbekas, kirjutab ajaloolane Lauri Vahtre (Isamaa).
Keskpanga kohtumine pani turud langema
Föderaalreservi otsuse valguses võttis USA börs peale hommikust tõusu suuna alla, vahendab Yahoo Finance.
Föderaalreservi otsuse valguses võttis USA börs peale hommikust tõusu suuna alla, vahendab Yahoo Finance.
Jaan Kalmus: 35 aastat kroonikuna kaamera taga
Kuu aja pärast peab 35 aasta tegutsemisjuubelit Eesti vanim erafirma, Tartus video- ja heliteenust pakkuv OÜ Audio-Video. Uue aasta algul vahetus firmas juhataja: ettevõtte üks asutajaid Jaan Kalmus seenior andis juhtohjad üle Jaan Kalmus juuniorile. Intervjuus Äripäevale ütles Jaan Kalmus seenior, et vastu aitasid pidada usk, lootus, loll järjekindlus ja armastus oma töö vastu, kirjutab neljapäeval, 26.01 Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Kuu aja pärast peab 35 aasta tegutsemisjuubelit Eesti vanim erafirma, Tartus video- ja heliteenust pakkuv OÜ Audio-Video. Uue aasta algul vahetus firmas juhataja: ettevõtte üks asutajaid Jaan Kalmus seenior andis juhtohjad üle Jaan Kalmus juuniorile. Intervjuus Äripäevale ütles Jaan Kalmus seenior, et vastu aitasid pidada usk, lootus, loll järjekindlus ja armastus oma töö vastu, kirjutab neljapäeval, 26.01 Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Juubel: 80aastased Eesti ettevõtjad, kes on jätkuvalt sadulas
Ettevõtlikud ja ärivaistuga inimesed löövad läbi alati. Et aga karmis ärimaailmas enam kui 30 aastat firmat edukalt majandada, peab jätkuma visadust ja muidugi peab tegevus olema meelepärane, kirjutab Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.
Ettevõtlikud ja ärivaistuga inimesed löövad läbi alati. Et aga karmis ärimaailmas enam kui 30 aastat firmat edukalt majandada, peab jätkuma visadust ja muidugi peab tegevus olema meelepärane, kirjutab Äripäeva tellijatele ilmuv erileht Juubel.