• OMX Baltic0,12269,58
  • OMX Riga−0,56926,06
  • OMX Tallinn−0,031 748,13
  • OMX Vilnius0,311 000,15
  • S&P 500−0,715 505
  • DOW 30−0,9340 287,53
  • Nasdaq −0,8117 726,94
  • FTSE 100−0,68 155,72
  • Nikkei 225−0,1640 063,79
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,45
  • OMX Baltic0,12269,58
  • OMX Riga−0,56926,06
  • OMX Tallinn−0,031 748,13
  • OMX Vilnius0,311 000,15
  • S&P 500−0,715 505
  • DOW 30−0,9340 287,53
  • Nasdaq −0,8117 726,94
  • FTSE 100−0,68 155,72
  • Nikkei 225−0,1640 063,79
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,19
  • EUR/RUB0,0095,45
  • 16.12.96, 00:00

Lihavabrikud korraldavad ühisekspansiooni itta

Eesti lihaliidu ekspordi-imporditoimkonna etteotsa valitud Nukke sõnul on projekti käivitamisest eelkõige huvitatud Rakvere, Saaremaa, Adavere ja Valga lihatööstus ning AS Karree.
Projekti eesmärk on ära kasutada nende ettevõtete vabad tootmisvõimsused, mis ulatuvad nädalas 200 tonnini. Nukke märkis, et peamiste eksporditurgudena võetakse ühiselt sihikule Poola, Ukraina, Baltimaad ning Peterburi. «See tähendab, et iga kombinaat peab spetsialiseeruma kindlale tooteartiklile, et oleks tagatud stabiilne kvaliteet,» lausus ta. «Minimaalne kogus, mille puhul kulutused ära tasuksid, on 100 tonni lihatooteid nädalas, 200 tonni eksportides oleks juba ka väike kasum olemas.»
Nukke sõnul vajavad lihatööstused ühise ekspordi korraldamisel head koostööd põllumajandusministeeriumi, tolli, veterinaarameti, pankade ja teiste riikide saatkondadega. Kavas on luua ühine Eestit esindav kaubamärk. Hiljemalt veebruariks otsustatakse, kas luuakse oma firma või müüakse lihatooted mõne Eesti hulgimüügifirma kaudu.
Põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Andres Oopkaup peab lihatööstuste initsiatiivi igati tervitatavaks. Tema sõnul on lihatööstuste viga seni olnud selles, et küllatki kaalukate maksumaksjatena pole nad suutnud riigile oma probleeme selgeks teha. «Kui töötlejad ütleksid selgelt välja, mille taga seisab eksport, mis tooks omakorda riigile sisse rohkem makse, siis saaks seda ka reguleerida,» möönis Oopkaup. «Rohkem lärmi on vaja teha.»
Oopkaup hoiatas aga, et Eesti lihatööstused peaksid keskenduma rohkemate turgude vallutamisele kui vaid Venemaa. «Ida poole käib kaubandus niigi ja me ei tohi sellest liigselt sõltuvaks saada,» lausus ta. Oopkaupi hinnangul võib Venemaa iga kell piiri jälle kinni panna, nagu ta tegi seda 1992. aastal, ning kui sellest sõltub pool Eesti majandust, siis on see meile katastroof.
Harri Nukke möönis, et ühisesse ekspordiorganisatsiooni ollakse valmis kaasama ka väiksemaid lihatööstusi, kuid selleks, et kulutused ennast tagasi teeniks, peavad suuremad mahud taga olema. Tema sõnutsi tuleb ettevõtetel kokku leppida ka eetilistes küsimustes, et ei juhtuks nii, et 5--8 konkureerivat kombinaati pärast kümnendat ühiskoormat üksteisega kiskuma lähevad.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.07.24, 11:28
Kulla hind hüppas uute rekorditeni, 2500 dollari tase on käeulatuses
Kulla hind tõusis nii dollaris kui euros uute rekorditeni. Turgude hinnangul on pärast Föderaalreservi juhi Jerome Powelli esmaspäevast sõnavõttu aina tõenäolisem, et keskpank otsustab juba septembris intressimäärasid kärpida. Just see andis lühiajalist pilti vaadates kullale tõuke ületada maikuus saavutatud tipud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele