Lihavabrikud korraldavad ühisekspansiooni itta

Eesti lihaliidu ekspordi-imporditoimkonna etteotsa valitud Nukke sõnul on projekti käivitamisest eelkõige huvitatud Rakvere, Saaremaa, Adavere ja Valga lihatööstus ning AS Karree.

Projekti eesmärk on ära kasutada nende ettevõtete vabad tootmisvõimsused, mis ulatuvad nädalas 200 tonnini. Nukke märkis, et peamiste eksporditurgudena võetakse ühiselt sihikule Poola, Ukraina, Baltimaad ning Peterburi. «See tähendab, et iga kombinaat peab spetsialiseeruma kindlale tooteartiklile, et oleks tagatud stabiilne kvaliteet,» lausus ta. «Minimaalne kogus, mille puhul kulutused ära tasuksid, on 100 tonni lihatooteid nädalas, 200 tonni eksportides oleks juba ka väike kasum olemas.»

Nukke sõnul vajavad lihatööstused ühise ekspordi korraldamisel head koostööd põllumajandusministeeriumi, tolli, veterinaarameti, pankade ja teiste riikide saatkondadega. Kavas on luua ühine Eestit esindav kaubamärk. Hiljemalt veebruariks otsustatakse, kas luuakse oma firma või müüakse lihatooted mõne Eesti hulgimüügifirma kaudu.

Põllumajandusministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Andres Oopkaup peab lihatööstuste initsiatiivi igati tervitatavaks. Tema sõnul on lihatööstuste viga seni olnud selles, et küllatki kaalukate maksumaksjatena pole nad suutnud riigile oma probleeme selgeks teha. «Kui töötlejad ütleksid selgelt välja, mille taga seisab eksport, mis tooks omakorda riigile sisse rohkem makse, siis saaks seda ka reguleerida,» möönis Oopkaup. «Rohkem lärmi on vaja teha.»

Oopkaup hoiatas aga, et Eesti lihatööstused peaksid keskenduma rohkemate turgude vallutamisele kui vaid Venemaa. «Ida poole käib kaubandus niigi ja me ei tohi sellest liigselt sõltuvaks saada,» lausus ta. Oopkaupi hinnangul võib Venemaa iga kell piiri jälle kinni panna, nagu ta tegi seda 1992. aastal, ning kui sellest sõltub pool Eesti majandust, siis on see meile katastroof.

Harri Nukke möönis, et ühisesse ekspordiorganisatsiooni ollakse valmis kaasama ka väiksemaid lihatööstusi, kuid selleks, et kulutused ennast tagasi teeniks, peavad suuremad mahud taga olema. Tema sõnutsi tuleb ettevõtetel kokku leppida ka eetilistes küsimustes, et ei juhtuks nii, et 5--8 konkureerivat kombinaati pärast kümnendat ühiskoormat üksteisega kiskuma lähevad.