Looma ei saa kindlustada

«See turg tuleb alles välja arendada ja pärast seda võib mõni kindlustusselts selle kindlustusportfelli endale võtta,» prognoosib Linnas.

ERA Panga nõukogu esimees ja üks kindlustusseltsi Polaris omanikke Andres Bergmann leiab, et lemmikloomade kindlustamise puudumine on tõsine probleem. «Mul on endal kaks koera, üks kaukaaslane ja teine dogi,» lausub ta. «Kui nendega midagi juhtub, on loomulik, et maksan ise kõik ravikulud, sest ma ei saa neid haiguste või õnnetuste vastu kindlustada.»

Tiina Toometi sõnul on dogide ja hundikoerte seas levinud haigus maokeerd, mille puhul on lõikus vältimatu. Tegu on väga kalli operatsiooniga ja elu on näidanud, et tihtipeale haigestuvad koerad sellesse haigusesse öösel või vana-aasta õhtul, ütleb ta. Sellisel juhul tuleb operatsiooni eest lauale laduda topeltsumma.

Samas ei saa loomadele teha elukindlustuslepingut, see annab võimaluse äritsemiseks, ütleb Toomet. «Eestis ei ole võimalik selliseid asju kontrollida ja meie veterinaarne kohtuekspertiis on väga algeline,» sõnab Toomet.

Raivo Linnase sõnul pole vastust ka küsimusele looma geneetilise riski kohta. Keegi ei saa garanteerida, et paberitega ostetud lemmikloom on tõupuhas, sest dokumente on võimalik võltsida, põhjendab ta.

Tiina Toometi teada on mujal maailmas võimalik loomi kindlustada ka nii, et arvesse võetakse geneetiline risk. Sellisel juhul peab loom kindlas eas läbima veterinaarse kontrolli. See aitab petturlust vältida, lisab ta.

Raivo Linnase väitel ei ole looma kindlustamisel oluline, kas ta on tõupuhas ja vajalike paberitega. See ei ole nii, et tõupuhtad loomad on lemmikloomad ja ülejäänud põllumajandusloomad, lausub ta. «Pull võib olla samuti väärtuslike tõupaberitega ja siga võib olla kellegi lemmikloom,» ütleb Linnas.

Olulisem on looma hind, leiab kindlustusspetsialist. Kui inimene ostab endale merisea või krantsi paarikümne krooni eest, võetakse ikkagi aluseks ostuhind, vastasel juhul muutub kindlustamine mõttetuks, lausub Linnas.