Liberaalse kaubanduspoliitika eelised

Seal on öeldud, et kui Eesti on tormilise ja täieliku liberaliseerimise abil palju võitnud, siis Ukraina on kaubanduse aeglase vabamaks muutmise tõttu palju kaotanud.

Eesti suutis oma väliskaubanduse kiiresti läänele ümber orienteerida. See kiirendas lääne kvaliteedistandardite kiiremat omaksvõttu ja andis ka olulist valuutatulu. Eesti kaubanduspoliitika tulemusena suundub Eesti ekspordist praegu läände üle poole, kuna sisseveost langeb lääne arvele umbes kaks kolmandikku. Majandusülevaates peetakse Eesti ekspordi jõulist arengut fenomenaalseks nähtuseks isegi kõiki soodusfaktoreid arvestades, milleks on nii rikka Soome naabrus kui hea Läänemere sadamate ühendus.

Kuni 1994. aastani kehtinud Ukraina jäik kaubanduspoliitika on läinud tema majandusele väga kalliks maksma. Ukraina rakendas nii varasemast ajast pärinevate riiklike tarnete ja kahepoolsete kaubanduskokkulepete süsteemi kui ka säilitas tugevaid ekspordipiiranguid. Impordirezhiim oli suhteliselt liberaalne, kuid kodumaistel ostjatel puudus raha siseveotarnete eest tasumiseks.

Ukraina valitsusvaheliste kahepoolsete kaubalepingute süsteem takistas kaubanduspartnerite lisandumist ning 1994. a langes Lääne-Euroopa arvele vaid 20% kogu tema kaubavahetusest. Maailmaturgudest eemalolek pidurdas Ukraina ettevõtete kohanemist ja efektiivsemaks muutmist.

Selle tulemusena vähenes Ukraina eksport aastail 1992--94, mis ühtaegu destabiliseeris majandust ja devalveeris kohalikku raha.

Kui Ukraina võttis 1994. a lõpul kasutusele liberaalsema hinnapoliitika ning kaotas enamiku otsestest väljaveopiiranguist, suurendas see 1995. a kohe Ukraina eksporti, kuigi läbipaistmatu hinnasüsteem on Ukraina ekspordi piduriks senimaani. ETA