8 jaanuar 1997

ESS häirib lätlasi

Lätis käib praegu elav arutelu selle üle, missugust mõju võivad Lätis registreeritud 177 turvafirmat avaldada riigi julgeolekule ja poliitikale, kuna need moodustavad struktuuri, mille käsutuses on inimesed, relvad ja informatsioon, mis teiste sõnadega tähendab ka võimu.

Loo autori Edgars Galzonsi arvates on turvafirmade mõju poliitikale võimalik, kuna osal neist on oma lobby kõrgemates võimuringkondades. Nende võimalik mõju riigi julgeolekule on seda aktuaalsem, eriti kui arvestada, et turvafirmades on ametis endisi KGB töötajaid ja militsionääre, kellel on säilinud kontakt oma endiste kolleegidega.

Lätis ei ole jõutud üksmeelele selles, kas turvafirmade tegevus vajab eraldi seaduslikku reguleerimist või tuleb neid käsitleda tavaliste ettevõtetena. See vaidlus on jõudnud Läti parlamenti, kuhu on esitatud seaduseelnõu turvaalase ettevõtluse kohta. Selle seaduseelnõu pooldajad väidavad, et turvafirmade tegevus, mida praegu sätestab põhiliselt kolm ettevõtlusalast seadust, on väga spetsiifiline ettevõtlusvorm. Ning seetõttu peaks uus seadus täpsemalt määratlema turvafirmade töötajate õigused ja kohustused.

Seaduseelnõu vastased aga kinnitavad, et turvaalaste teenuste osutamine on tavaline ettevõtlus, mis ei vaja eraldi seadusi.

Osa turvafirmade juhtide arvamuse kohaselt on turvafirmad Läti turu omavahel ära jaganud ning arvestavad üksteisega. Kui näiteks üks turvafirma on oma kaitse alla võtnud suurema osa mingi linna ettevõtetest, siis ei püüa teine turvafirma eriti sinna «territooriumile» trügida.

Nüüd aga tahab seda idülli rikkuda uue firma, Latvian Security Service'i (LSS) tulek Läti turule. LSSi aktsionärid on Eesti Estonian Security Service (ESS), Läti Securitas ja Keyiex.

Dienale teadaolevatel andmetel on ESSil turvateenuste osutamisel Eestis peaaegu monopoolne seisund. Läti turule ilmumine annab tunnistust ESSi tegevuse laiendamisest piiri taha. Diena sõnul leiavad LSSi konkurendid, et Eesti kapitali tulekus Lätisse poleks midagi halba, kui see kapital ei oleks ainult «must». Nimelt on Dienal mitteametlikke andmeid selle kohta, et LSSile litsentsi väljaandmisel tundis Läti kaitsepolitsei huvi firma asutajate vastu. Kuna aga dokumendid olid korras, polnud põhjust litsentsi väljaandmisest keelduda.

Diena viitab seejuures kuluaariandmetele, mille kohaselt on ESS seotud kriminaalsete ringkondadega, ehk täpsemalt palgamõrtsukate ettevalmistamisega. «Pole saladus, et endise NSV Liidu territooriumil on Eesti tuntud kui üks palgamõrtsukate ettevalmistamise kohti,» kirjutab Diena.

LSSi juhatuse esimees Hando Sulev ütles Äripäevale: «Dienas ilmunud artikkel näitab, et LSSi kui konkurendi tulekut Läti turule võetakse tõsiselt. Tegemist näib olevat tellimustööga, kuid kuna ESSi-vastased süüdistused on absurdsed, ei hakka me neile praegu vastama. Selle asemel korraldame veebruari algul oma kontseptsiooni tutvustuse.»

LSSi aktsiatest kuulub ESSile 45%, Securitasele 45% ja Keyiexile 10%. LSS kanti Läti ettevõtteregistrisse 15. juulil ja tegevuslitsentsi sai ta 2. oktoobril. DIENA-ÄP

Hetkel kuum