9 jaanuar 1997

Bulgaaria kriisile Balti rohtu

49aastane endine komsomolijuht ja mäeinsener Dobrev, kellel puuduvad suuremad majandus- ja rahanduskogemused, kerkis esile eelmisel kuul sotside kongressil, kus ta ägedalt süüdistas Videnovi valitsust korruptsioonis ja arvustas selle majanduspoliitikat. Kongressil kiideti muu hulgas heaks plaan luua valuutakomitee, mis seab kodumaise rahamassi sõltuvusse välisvaluutavarudest.

Rahvusvaheline valuutafond (IMF) ja maailmapank on soovitanud Bulgaariale selle süsteemi rakendamist, kui Bulgaaria tahab toime tulla 10 miljardi dollari suuruse välisvõlaga ja saada uusi laene. Peale selle tuleb sotsialistidel kiirelt käivitada mahukas erastamisprogramm, mille abil tahetakse tänavu suurendada miljardi dollari võrra riigi valuutavaru, mis praeguseks on vähenenud 520 mln dollarini. Valuutavarud on selgelt ebapiisavad, kui arvestada, et Bulgaarial tuleb tänavu tasuda välisvõlgu ja nende intresse kokku 1,3 mld dollari väärtuses.

Opositsiooniline demokraatiajõudude liit nõuab ennetähtaegseid valimisi, väites, et sotsialistidel puudub kompetentsus majandusreformide läbiviimiseks.

Bulgaaria on tüüpiline näide selle kohta, kuidas 1990. a nime, kuid mitte põhimõtteid muutnud kommunistid pole suutnud luua kindlat institutsioonilist alust demokraatiale ega edendada turumajandust. Tagajärjeks on riigi poliitiline, majanduslik ja sotsiaalne kriis.

Hädade juured ulatuvad tegelikult ajalukku, mil kogu see piirkond oli sajandeid Ottomani valitsuse all ja kus pärast Teist ilmasõda tekkisid Nõukogude-stiilis autoritaarsed rezhiimid. See kehtib nii Bulgaaria, Rumeenia kui ka Jugoslaavia kohta.

Dobrevil ei ole kerge sotsialistide valitsemisvõimet tõestada ja rahva usaldust võita, kui arvestada, et äsjastel presidendivalimistel võitis opositsiooni kandidaat Ptear Stoianov, kes asub 22. jaanuaril ametisse.

Bulgaaria tegevusvõimetud valitsused, nõrk keskpank, kokkuvarisenud pangasüsteem ja kahjumiga töötavad suured riigiettevõtted on põhjus, miks IMFil ja maailmapangal pole seni õnnestunud kõrvuni võlgades Bulgaaria majandust jalule upitada.

Tänavune aasta algas Bulgaariale rahvusliku valuuta, leevi vaba langemisega ning välisvaluutavarude kiire kahanemisega. Näib, kas Dobrev suudab midagi ära teha või venitab tema valitsemine üksnes Bulgaaria kriisi pikemaks. FT

Hetkel kuum