- OMX Baltic0,58%296,78
- OMX Riga0,24%913,48
- OMX Tallinn−0,14%2 031,24
- OMX Vilnius0,37%1 207,24
- S&P 500−0,49%6 299,19
- DOW 30−0,14%44 111,74
- Nasdaq −0,65%20 916,55
- FTSE 1000,25%9 165,85
- Nikkei 2250,6%40 794,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%93,04
- OMX Baltic0,58%296,78
- OMX Riga0,24%913,48
- OMX Tallinn−0,14%2 031,24
- OMX Vilnius0,37%1 207,24
- S&P 500−0,49%6 299,19
- DOW 30−0,14%44 111,74
- Nasdaq −0,65%20 916,55
- FTSE 1000,25%9 165,85
- Nikkei 2250,6%40 794,86
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%93,04
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestis kingitakse elundeid
Aprillis peaksid valmima 25 000 elundidoonori kaarti, mille trükkimise eelarve on plaanide järgi 100 000 krooni. Ehkki praegu ei ole selle ürituse heaks Eesti organtransplantatsiooni fondi arvele laekunud veel sentigi, on doonorikaardi idee üks initsiaatoreid, Mustamäe haigla ülemarst Teet Lainevee veendunud, et sponsorid leitakse.
Lainevee sõnul on elundite kinkimine kogu maailmas levinud hea tahte akt. Äri elunditega ei tehta, ka mitte Eestis.
«Vähemalt minuni ei ole jõudnud ühtegi lugu Eestis toime pandud salapärasest operatsioonist, mille käigus elusalt inimeselt elund välja lõigatakse ja jääkottide vahele pakituna välismaale saadetakse,» kahtleb Lainevee.
Huvi elundite müümise vastu on sellegipoolest. Aeg-ajalt helistavad Tartu Maarjamõisa haiglasse võlgade küüsis olevad inimesed ja pakuvad oma neeru näiteks 10 000 USA dollari eest müüa, räägib haigla kunstneeru osakonna juhataja Peeter Dmitriev.
Mustamäe haigla neurokirurgia osakonna juhataja Andres Ellamaa täiendab, et tsiviliseeritud maailmas üldjuhul elunditega äri ei tehta, eriti mittetaastuvate organitega.
«See õnnetu, kes müüb oma neeru, et edasi elada, on juba elurataste vahel. Siin peab olema väga ühemõtteline lähenemine: mistahes doonorlus on kingitus. Pealegi pole inimesel peale surma selle rahaga midagi teha enam,» leiab Ellamaa kõige kaalukama argumendi.
Elundite siirdamine on väga kallis. Siirdada võib nii neeru, kopsu, kõhunääret, südant, maksa kui soolt.
Eestis ei siirdata rahapuudusel neeru kõrval maksa või sü-dant, ehkki arstide oskused seda lubavad. Samas on veel kallim näiteks kunstneeru kasutamine, mille peale aastas kulub 25--30 miljonit krooni. Ühele haigele arvestatuna maksab kunstneeruravi 200 000--300 000 krooni.
Tartu Maarjamõisa haigla kunstneeru osakonna juhataja Peeter Dmitrievi sõnutsi on Eestis umbes 80 kunstneeru kasutajat, kellest enamikule on neeru siirdamine näidustatud. Eelmisel aastal siirdati 45 neeru.
Dmitrievi sõnutsi ei ole kokku umbes 80 000kroonine neeru siirdamise protseduuri hind kunstneeru kasutamise kõrval kuigi kõrge. Majanduslikus mõttes on tema sõnul palju tasuvam siirdada haigele pärisneer, kui teha talle aastast aastasse kallist dialüüsiravi.
Eesti seadused ei keela äkksurma läbi lahkunud inimese neeru või mistahes elundi siirdamist ka praegu, kuid selleks peab olema kas tema enda või sugulaste nõusolek. Seda valdkonda hakkavad täpsustama patsiendi kaitse seadus ning elundite ja kudede siirdamise seadus.
Hetkel kuum
Praktika kujuneb tihti teiseks, kuna elundi siirdamisega on nii kiire, et pole aega sugulasi üles otsida.
Edaspidi on kavas Eesti ühendada Põhjamaade elundidoonorite vahetamise võrku.
"Materjali oleks Eestist küllaga võtta, silmas pidades meie rohkeid liiklusõnnetusi," tõdeb Lainevee.
Enimloetud
1
Enne börsile minekut vaja selgust
2
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
Viimased uudised
Salastatud üürisumma sai avalikuks
Vald tegi registrisse põhjendamatuid päringuid
Salastatud üürisumma sai avalikuks
Vald tegi registrisse põhjendamatuid päringuid
Salastatud üürisumma sai avalikuks
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Äripäeva küsimused panid Telia meelt muutma
Enne börsile minekut vaja selgust
Podcastid
Enne börsile minekut vaja selgust
“Meil ei ole huvi minna vaidlusesse.“
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Tagasi Äripäeva esilehele