• OMX Baltic0,06%296,36
  • OMX Riga−0,29%916,96
  • OMX Tallinn0,09%2 021,13
  • OMX Vilnius−0,06%1 224,93
  • S&P 500−0,64%6 460,26
  • DOW 30−0,2%45 544,88
  • Nasdaq −1,15%21 455,55
  • FTSE 100−0,32%9 187,34
  • Nikkei 225−0,26%42 718,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%94,11
  • OMX Baltic0,06%296,36
  • OMX Riga−0,29%916,96
  • OMX Tallinn0,09%2 021,13
  • OMX Vilnius−0,06%1 224,93
  • S&P 500−0,64%6 460,26
  • DOW 30−0,2%45 544,88
  • Nasdaq −1,15%21 455,55
  • FTSE 100−0,32%9 187,34
  • Nikkei 225−0,26%42 718,47
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%94,11
  • 15.01.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eestis kingitakse elundeid

Aprillis peaksid valmima 25 000 elundidoonori kaarti, mille trükkimise eelarve on plaanide järgi 100 000 krooni. Ehkki praegu ei ole selle ürituse heaks Eesti organtransplantatsiooni fondi arvele laekunud veel sentigi, on doonorikaardi idee üks initsiaatoreid, Mustamäe haigla ülemarst Teet Lainevee veendunud, et sponsorid leitakse.
Lainevee sõnul on elundite kinkimine kogu maailmas levinud hea tahte akt. Äri elunditega ei tehta, ka mitte Eestis.
«Vähemalt minuni ei ole jõudnud ühtegi lugu Eestis toime pandud salapärasest operatsioonist, mille käigus elusalt inimeselt elund välja lõigatakse ja jääkottide vahele pakituna välismaale saadetakse,» kahtleb Lainevee.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Huvi elundite müümise vastu on sellegipoolest. Aeg-ajalt helistavad Tartu Maarjamõisa haiglasse võlgade küüsis olevad inimesed ja pakuvad oma neeru näiteks 10 000 USA dollari eest müüa, räägib haigla kunstneeru osakonna juhataja Peeter Dmitriev.
Mustamäe haigla neurokirurgia osakonna juhataja Andres Ellamaa täiendab, et tsiviliseeritud maailmas üldjuhul elunditega äri ei tehta, eriti mittetaastuvate organitega.
«See õnnetu, kes müüb oma neeru, et edasi elada, on juba elurataste vahel. Siin peab olema väga ühemõtteline lähenemine: mistahes doonorlus on kingitus. Pealegi pole inimesel peale surma selle rahaga midagi teha enam,» leiab Ellamaa kõige kaalukama argumendi.
Elundite siirdamine on väga kallis. Siirdada võib nii neeru, kopsu, kõhunääret, südant, maksa kui soolt.
Eestis ei siirdata rahapuudusel neeru kõrval maksa või sü-dant, ehkki arstide oskused seda lubavad. Samas on veel kallim näiteks kunstneeru kasutamine, mille peale aastas kulub 25--30 miljonit krooni. Ühele haigele arvestatuna maksab kunstneeruravi 200 000--300 000 krooni.
Tartu Maarjamõisa haigla kunstneeru osakonna juhataja Peeter Dmitrievi sõnutsi on Eestis umbes 80 kunstneeru kasutajat, kellest enamikule on neeru siirdamine näidustatud. Eelmisel aastal siirdati 45 neeru.
Dmitrievi sõnutsi ei ole kokku umbes 80 000kroonine neeru siirdamise protseduuri hind kunstneeru kasutamise kõrval kuigi kõrge. Majanduslikus mõttes on tema sõnul palju tasuvam siirdada haigele pärisneer, kui teha talle aastast aastasse kallist dialüüsiravi.
Eesti seadused ei keela äkksurma läbi lahkunud inimese neeru või mistahes elundi siirdamist ka praegu, kuid selleks peab olema kas tema enda või sugulaste nõusolek. Seda valdkonda hakkavad täpsustama patsiendi kaitse seadus ning elundite ja kudede siirdamise seadus.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Praktika kujuneb tihti teiseks, kuna elundi siirdamisega on nii kiire, et pole aega sugulasi üles otsida.
Edaspidi on kavas Eesti ühendada Põhjamaade elundidoonorite vahetamise võrku.
"Materjali oleks Eestist küllaga võtta, silmas pidades meie rohkeid liiklusõnnetusi," tõdeb Lainevee.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele