Jutt ei ole mitte ainult uuest laenust. Abilinnapeana olin selle juures, kui tegime möödunud aastal 480miljonise Nomura emissiooni, tegelikult me tahtsime juba siis seitsme aasta peale võtta.
Paraku ei olnud usaldus Eesti ja Tallinna vastu siis veel nii suur. Öeldi, et maksimaalne aeg on kolm aastat ja et niipea kui tõestame esimese tagasimaksega, et meist on asja ja rahaasjad on üldiselt korras, hakatakse vaatama järgmist käiku.
Loomulikult tuli meil möödunud aastaga koguda raha, et panna tagasimaksmiseks kõrvale. Ülelaekumisega Tallinna linna eelarves me põhimõtteliselt arvestasime, see kava oli meil juba aprillis valmis ja mul on hea meel, et meil õnnestus see täita. Ei ole ju mõeldav uue aasta kolme kuuga panna kõrvale 120 miljonit, see on absurdne.
Välispankade jaoks on see kohutavalt tähtis, et linn on n-ö kasumis. Täna tulebki välja, et tõepoolest nii välismaal kui Eestis on juba huvi ja usaldus laenu anda olemas. Minu meelest on see muidugi mõistlik. Täpselt seesama oli ka meil kavas ja mul on hea meel, et see arusaamine on jõudnud ka uute meesteni, see on täiesti normaalne Euroopa linnade käitumine.
Irvitamine selle üle, et Tallinn jääbki laenu võtma, on kohatu. Loomulikult jääb ja peabki võtma, nii teevad kõik linnad maailmas, kes peavad endast lugu. Sest näiteks Tammsaare tee suurprojekti ei saa teha leiva kõrvalt.
Kõigepealt peaks selgeks tegema, kas nüüd tahetakse 400 miljonit juurde võtta või refinantseerida osaliseltki vana 480miljonist laenu.
Ma avaldasin tookord oma seisukoha, et laenu võeti korraga liiga palju. Ilmselt linna juhid andsid endast parima, ega nad midagi halba ei teinud, nad tahtsid ju linna elu arendada, aga isiklikult minu arvamus on, et oleks võinud natukene väiksemaga alustada. Oleks pidanud samm-sammult maksimumi poole liikuma hakkama, linn võttis korraga liiga suure sammu. Hinnangut on väga raske anda, küll ajalugu paika paneb, kas see oli õige või vale.
Nüüd on küsimus, kas võlakoormus suureneb 400 miljonit või ei suurene. Nagu mina aru saan, tahab Tallinn uue laenuga vana laenu refinantseerida. Uskuda, et nad olemasolevat laenu suudavad lihtsalt tagasi maksta, ei ole ka mõtet.
Kui 400 miljonist vana laenu refinantseeritakse, vähemalt osaliselt, siis on summa ehk normaalne. Või kuidas soovite -- panna uus laen mujale, näiteks teede-ehitusse, ja eelarvest maksta vana tagasi. See on maitse asi, kuidas ennast väljendada.
Mingisugune mõõdukas laenukoorem peaks kogu aeg peal olema, sellega ma olen küll päri. See võiks jääda umbes sama suureks nagu praegu. Muidugi on see tunnetuslik küsimus, kas võtta 100 miljonit juurde või 200 miljonit, aga 400 miljonit juurde võtta läheks linna jaoks kole suureks.
Seotud lood
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.