Sotsiaalraha hakkab jaotama riigikassa

Sotsiaalraha jaotamine riigikassa kaudu eeldab sotsiaalkindlustuse seaduse muutmist, mis on praegu menetluses.

Riigi soov koondada sotsiaalkindlustuse raha riigikassasse on tingitud soovist kokku hoida halduskulusid ja ühtlustada maksumaksjate register.

Keskhaigekassa direktori Toivo Leemetsa sõnul tekib raha koondamisel riigikassasse oht, et laekumised hakkavad venima. Sellisel juhul laekub raha esmalt maksuametisse, kes kannab selle seejärel keskriigikassasse, viimane omakorda haigekassadele, seletas Leemets.

Praegu makstakse sotsiaalkindlustussummad otse haigekassadele.

Riik nõuab haigekassadelt ka maksumaksjate personaalset arvestust, kuid kui raha liigub mitmes tsüklis, pole keskhaigekassa direktori sõnul võimalik kindlaks teha, kui palju keegi palka saab ja makse maksab.

Ravikindlustuse eelarve on tänavu üle kolme miljardi krooni, 91% sellest läheb ravikulude katmiseks ja haigushüvituste kompenseerimiseks.

Keskhaigekassa peaökonomist Elli Madaloja ütles, et arvestuslikest maksudest loodetakse laekuvat 95%. Umbes sama suurt laekuvust prognoosib ka sotsiaalkindlustuse amet. Pensioni sihtkapitali eelarve on koos teenitavate intresside ja muude laekumistega 4,5 mld krooni.

Madaloja sõnul otsustas keskhaigekassa vähendada tsentraliseeritud ravimite ostmist ja raviasutused soetavad edaspidi ravimeid ise, saades selleks raha raviteenuste arvel. 500 000 krooni suureneb tänavu ravikindlustusalaste välislepingute jaoks eraldatud raha, sest jõustuma peaks Eesti ja Soome vaheline sotsiaalsete garantiide lepe.

1. märtsil hakkab Eestis kehtima uus raviteenuste hinnakiri. Madaloja sõnul raviteenuste hinnad küll tõusevad, kuid et mõne teenuse maksumus odavneb ja teise oma samas kallineb, siis väga märgatavat hinnatõusu ette näha ei ole.